Koroonaviirus pani meenutama vanu aprillinalju, osades riikides võib naljategemise eest karistada saada

1. aprill on naljapäev

FOTO: shutterstock.com

Maailmas leviv koroonaviirus on inimeste närvid pingule ajanud ja naljapäeva, 1. aprilli naljad oleksid pingeid maandanud, kuid kuna olukord on plahvatusohtlik, siis jäeti paljudes riikides, organisatsioonides ja firmades naljategemine ära.

Näiteks varasematel aastatel rahvast naerutanud Google teatas juba märtsis, et sel aastal nad nalja ei tee ja saatis oma töötajatele vastavasisulise kirja, milles naljategemine keelati, kirjutab iltalehti.fi.

«Jätame selle aasta vahele ja austame kõiki neid, kes võitlevad viirushaiguse Covid-19 vastu. Loodame, et järgmisel aastal on olukord teine ja siis teeme nalja mitmekordselt,» teatasid Google’i juhid.

Taiwani juhid hoiatasid kodanikke, et 1. aprillil naljade tegemise, eelkõige koroonaviiruse teemaliste naljade tegemise eest võib saada kuni kolme aasta pikkuse vangistuse.

«Huumor väikeses ringis ei ole keelatud, kuid sotsiaalmeedias ja internetis nalja teha ei tohi. Pandeemia üle nalja viskamine on seaduse rikkumine ja selle eest võib karistada saada. Soovin kõigile nii naljakat kui turvalist naljapäeva,» kirjutas taiwanlane Tsai Ing-wen Facebookis.

Samasugused naljakeelud on kehtestatud ka Tais, Malaisias, Vietnamis, Indias ja Hiinas.

Avalikult nalja tegemise keeld on pannud inimesi otsima vanu nalju ja nende üle perekeskselt naerma.

Maailma üheks tuntumaks aprillinaljaks peetakse BBC nalja, mis oli eetris 1. aprillil 1957. Selles teatati, et Šveitsis asuvas farmis on spagetipuudel ebatavaliselt suur saak.

Osa britte uskus seda nalja ja nii mõnigi neist helistas toimetusse ja küsis, et kus spagetipuid müüakse, nad tahaksid selle ka oma aeda istutada.

«Pane keedetud spagett ketšupipurki ja looda parimat,» oli toimetuse töötaja helistajatele soovitanud.

Norras tekkisid 1. aprillil 1950 pikad järjekorrad politseiosakondade uste taha pärast seda kui meedia teatas, politseinikud hakkavad rahvale jagama konfiskeeritud alkoholi tasuta.

Prantsusmaal tekitas väljaanne Le Parisisen 1. aprillil 1986 paanika, kui teatas, et Eiffeli torn lammutatakse ja pannakse taas kokku Pariisi lähedal asuvas Euro Disney lõbustuspargis.

Pariisi Eiffeli torn

FOTO: STEPHANE DE SAKUTIN/AFP/Scanpix

Paar aastat enne seda edastas BBC, et Londoni kuulus Big Beni kell võetakse maha ja asendatakse digitaalkellaga. Oli neid inglasi, kes olid selle teate peale väga vihased.

Nii Pariisi Eiffeli torni kui Londoni Big Beni uudis tekitas diskussiooni, mille üle on sobilik nalja heita ja mille üle mitte.

Viimastel aastakümnetel on 1. aprill võimaldanud firmadel läbi naljade ennast turundada ja oma brändi esile tõsta.

Näiteks kiirtoidukett Taco Bell teatas 1. aprillil 1996, et ostab USA iseseivussümboli Liberty Belli ning viib Philadelphias asuva kella oma California peakontorisse ning nimetab selle ümber Taco Liberty Belliks.

USA Liberty Bell, mida helistati 4. juulil 1776 Philadelphias USA iseseisvusdeklaratsiooni auks

FOTO: akg-images/Scanpix

Taco Belli teatel oli see aprillinali neile heaks reklaamiks ja nende müük kasvas järgmistel päevadel.

Google on tuntud aprillinaljade tegija ja kui ta 1. aprillil 2004 teatas, et on olemas Gmail, siis enamik inimesi seda ei uskunud, pidades seda aprillinaljaks.

Google’i tütarfirma Youtube esitles 2009 uut videote vaatamise viisi, näidates videoid valepidi ja soovitas kasutajatel oma arvuti riputada katuselt alla.

Saksa autofirma BMW teeb igal aastal aprillinalja. Möödunud aastal esitasid selle firma insenerid revolutsioonilist autot, mida saab värvida kuuvalgusega, kuid sel aastal ei teinud BMW nalja.

Mitmed meediaasjatundjad soovitasid juba märtsis, et 1. aprillil ei ole sobiv nalja teha, kuna kogu maailmas kestab kriis, mis ei taha lõppeda. Pigem tuleks pöörata tähelepanu neile, kes koroonaviiruse levimist takistavad ja hoolitsevad igapäevaselt selle eest, et elu seisma ei jääks.