ÄHVARDAV TEOORIA ⟩ Sõjaanalüütik: mis saab siis, kui Venemaa otsustab Balti riike rünnata?

Vene armee õppused Moskva lähistel

FOTO: IVAN SEKRETAREV/AP

Tuntud sõjaanalüütik mängib taas integreeriva teooriaga, mis on viimase aastakümne jooksul paljusid hirmutanud ja ka vihastanud.

Geopoliitilise analüüsiga tegeleva kanali Caspian Report viimane video on saanud kiirelt arvukalt vaatamisi. Vaid päevaga kogunes neid 150 000.

Kahtlemata tõmbab tähelepanu vastuoluline teema. «Mis juhtub, kui Venemaa okupeerib Baltimaad?» küsib kanali taga peituv aserbaidžaanlane Shirvan Neftchi ning vastab sellele päris põhjalikult.

Üksi pole Baltimaadel võimalustki

«Üksi pole Baltimaadel Vene armee vastu võimalustki seista,» kinnitab analüütik. «Märtsis toimuma pidanud Defender Europe 2020 pidi vastama küsimusele, kas NATO suudab neid aidata.»

Kuna kevadeks planeeritud 20 000 USA sõduriga NATO õppus sai koroonaphangult tugeva löögi, uurib Neftchi, kui haavatavad Baltimaad pingelises olukorras on. Idanaabriga seob meid tihe energia- ja kaubavoog, samuti geograafiline paratamatus.

Riikidel on sisemisi pingeid ka seoses venekeelse rahvastikuga. Eesti üritab hübriidohte tasandada kübervõimekustega, Läti jällegi infosõja ja propaganda vastase tegevusega. Siiski oleme me kõige haavatavamad riigid kogu NATOs.

NATO nõrgim koht

Võimaliku konflikti võti peitub Suwalki koridori kontrollimises. Maakitsus Valgevene ja Kaliningradi vahel on Napoleoni aegadest saati ülioluline.

Praegu on Kaliningradi oblast aga kõige militariseeritum Euroopa koht. Sealsed 15 000 Vene sõdurit on vastamisi terve Leedu armeega: 18 000 kehvemini relvastatud meest.

Suwalki koridor.

FOTO: Google Maps

Samuti ulatuvad Kaliningradist kõikjale meile Venemaa tuumavõimekusega raketid. NATO jääb siin aga vaeslapse ossa, kuigi Suwalki läbitavus on meie julgeoleku jaoks esmatähtis. 

«NATO peab tegema kõikvõimaliku maaühenduse säilitamiseks Baltimaadega,» kirjeldas ta võimalikku konfliktiolukorda. Sama tähtsaks peab seda Venemaa. Idanaaber võib oma varustust ja inimesi sealt läbi transportida ning sutub seepärast NATO vägede arvukusse väga tundlikult.

Pinged ongi juba suurenenud, nagu Venemaa lubas. Viimaste aastate Zapad õppustel on näiteks esmakordselt peale Nõukogude Liidu kukkumist harjutatud strateegiliste pommitajate kasutamist lahingmoonaga.

Kokkuvõttes ületab Vene armee regioonis NATO omasid umbes 8 korda. «Venemaa suudaks kergelt praegused NATO üksused üle koormata ja Balti riigid isoleerida,» tõdes analüütik.

Shirvan Neftchi kanalil on tervelt 488 000 jälgijat. Mees teeb põhjalikke analüüse terve maailma kohta.