90 miljonit aastat tagasi oli Antarktikas vihmamets (1)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
3. aprill 2020, 16:53
/nginx/o/2020/04/03/13039693t1heeab.jpg)
Saksa teadlased leidsid Antaktika lääneosast 90 miljoni aasta vanuse vihmametsa taimefossiilid, milleks olid juured, eosed ja õietolm.
Need leiud näitavad, et kriidiajastul 145 – 65 miljonit aastat tagasi, oli Antarktika hoopis teistsugune paik, teatab livescience.com.
Siis olid meie planeedil domineerivateks liikideks hiidsisalikud ja ookeanitase oli 170 meetrit nüüdsest kõrgem. Kliima oli troopiline ja merevee pinnatemperatuur oli pluss 35 kraadi.
Soe kliima pani Antarktika alal vihmametsa vohama, umbes sellise nagu on tänapäeval Uus-Meremaal.
Teadlastemeeskond leidis taimefossiilid juba 2017, kui nad uurisid Lääne-Antarktikas Pine’i liustiku lähedast merepõhja, mille settes need fossiilid olid.
Uurimine näitas, et sette kihid olid tekkinud 90 miljonit aastat tagasi ja olid erinevat värvi.
«Need kihid erinesid ülejäänud setetest, mis olid neist üleval,» selgitas Saksamaa Bremenhaveni Alfred Wegeneri instituudi Helmholtzi polaar- ja mereuuringute keskuse geoloog Johann Klages.
/nginx/o/2020/04/03/13039686t1h5b49.jpg)
Teadlased viisid leiud Antarktikast Saksamaale, kus neid mitu aastat uurisid ja tegid kompuutertomograafiauuringu. Tulemused näitasid sette erinevates kihtides fossiilseid juuri, kuid ka õietolmu, eoseid ning lilleõisi ja lehti.
Õietolmu ja eoseid uurinud Briti Norhumbria ülikooli paleoökoloog Ulrich Salzmann sõnas, et nende abil sai ta luua mudeli, milline oli Antarktika taimestik ja kliima 90 miljonit aastat tagas.
«Taimefossiilid näitava, et miljoneid aastaid tagasi oli Lääne-Antarktikas soe kliima ja vihmamets, umbes selline nagu tänapäeva Uus-Meremaal,» teatas Salzmann.
Settekihi uurimine näitas, et kriidiajastu keskel oli Lääne-Antarktikas pehme kliima, aastane keskmine temperatuur oli pluss 12 kraadi. Suvised temperatuurid olid kõrgemad, keskmine temperatuur oli pluss 19 kraadi ning talvine keskmine temperatuur pluss 11 kraadi. Jõgedes ja soodes oli veetemperatuur umbes pluss 20 kraadi.
Sadas palju ja tihti vihma.
/nginx/o/2020/04/03/13039696t1hd97d.jpg)
Need temperatuurid olid miljoneid aastaid tagasi võrreldes praegusega väga kõrged. Antaktikas on neli kuud kestev polaaröö, mil temperatuurid on väga madalad ja ei ole päikest, mis elu toetaks.
Miljoneid aastaid tagasi oli kogu maailmas soojem, kuna atmosfääris oli palju süsinikdioksiidi. Teadlased leidsid settekihist ka selle kohta tõendeid.
«Enne meie uuringut oli üldine seisukoht, et kriidiajastul oli globaalne süsinikdioksiidi kontsentratsioon umbes 1000 ppm (miljondikosa), kuid meie kliimamudelid näitasid hoopis, et nii mujal kui Antarktikas oli miljardeid aastaid tagasi süsinikdioksiidi kontsentratsioon 1120 – 1168 ppm,» selgitas kliimauurija Gerrit Lohmann.
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille kontsentratsioon välisõhus on praegu 350 – 400 ppm.
Saksa teadlaste uuring näitas, et kavuhoonegaas nagu süsinikdioksiid võib tekitada temperatuuritõusu. Nii juhtuski kaua aega tagasi Lääne-Antarktikas, kus praegu on väga külm.