Astronoomid lahendasid 1400 aastat tagasi nähtud «faasani saba» saladuse

Faasan. Pilt on illustreeriv

FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Astronoomid murdsid aastakümneid päid, üritades lahendada Jaapani taevas 1400 aastat tagasi nähtud «punase märgi» saladust ja nüüd see õnnestus.

Ajaloodokumentide kohaselt nägid jaapanlased 30. detsembril 620. aastal pKr taevas punast värvi objekti, mis meenutas faasani saba ja seda peeti halvaks endeks, teatab livescience.com.

Seda kosmilist fenomeni uurinud tänapäeva teadlased arvavad, et tegemist võis olla kas virmaliste või komeediga.

1400 aasta taha vaatas ka Jaapani polaaruuringute instituudi kosmoseilma uurija Ryuho Kataoka koos astronoomidest kolleegidega.

Nad võrdlesid ajaloolisi ülestähendusi tänapäeva andmetega virmaliste kohta.

Kuigi virmalised on sageli rohelist tooni, võivad nad olla ka teistes värvides, kaasa arvatud punased.

Optilist nähtust virmalisi tekitavad Päikeselt lähtuvad laetud osakesed ehk päikesetuul, mis põrkub Maa atmosfääri osakestega.

Kui Maa magnetväljas osutub ergastatuks atomaarne hapnik, siis kiirgub sellest rohelist või punast valgust ning virmalised on seda värvi. Kui aga ergastub molekulaarne lämmastik, siis on virmalised kas tumepunased või violetsed.

Punased ja rohelised virmalised Inglismaa taevas 2014. Pilt on illustreeriv

FOTO: /Caters News Agency/Scanpix

Teadlased uurisid viimasel ajal Jaapanis nähtud virmalisi ja nende seas oli ka lehvikukujulisi virmalisi. See tähelepanek langeb kokku 620. aastal taevas nähtuga, mis jaapanlaste arvates oli «faasani saba».

Teadlased lisasid oma uuringusse Maa magnetvälja ja selle muutused.

Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel, kuid neid võib näha ka madalamatel laiustel.

Ilmnes, et 620. aastal oli Jaapan 33-kraadisel magnetlaiusel ja siis nähti seal virmalisi. Tänapäeval on Jaapan 25-kraadisel magnetlaiusel.

Teadlased uurisid veel ühte hüpoteesi Jaapani taevas nähtu kohta, kas see võis olla hoopis komeet.

Kuigi komeedid on sabaga, sellest ka nimetus sabatähed, ei ole nad kunagi punased. Astronoomid leidsid, et seega ei näinud 7. sajandil elanud jaapanlased komeeti.

«Tänapäeva teaduse ja jaapanlastele tuttava linnu kokkuviimisel lahendamise iidse kosmilise mõistatuse,» sõnas kosmoseilma uurija Ryuho Kataoka.

Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärit taevakeha, mis koosneb jääst, tahkest süsinikdioksiidist ning orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest.