Rauast eksoplaneet on Ameerika jalgpalli kujuline

Teadlaste sõnul on nad planeedi KOI 1843.03 uurimise alguses ja tuleb teha veel uuringuid, et olla tulemustes kindel, teatab space.com.

See Maast 395 valgusaasta kaugusel olev planeet tiirleb ümber punase kääbuse, mille mass on pool meie Päikese massist.

Varasema uuringu kohaselt on KOI 1843.03 mass 44 protsenti Maa massist ja diameeter 60 protsenti Maa diameetrist. Teadlaste sõnul on planeet oma tähele lähemal kui ükski teine teadaolev planeet.

«Ta teeb ringi ümber oma tähe ära Maa ajas 4,245 tunniga. Selle planeedi aasta võrdub ühe kuuendikuga Maa päevast,» selgitas Chicago ülikooli astrofüüsik Leslie Rogers, kes on ka kummalise planeedi uuringu juht.

Rogers ja ta kolleegid uurisid ka seda, kuidas tähele nii lähedal olemise tõttu on KOI 1843.03 tugevate gravitatsiooniliste jõudude meelevallas. Teadlaste sõnul saab seda võrrelda Maal olevate loodetega, mis tekivad Kuu tõttu.

Uuring näitas, et eksoplaneet koosneb põhiliselt rauast ja selle tõttu ei lagune ta tugeva gravitatsiooni tõttu tükkideks. Kui meie planeedil on umbes 32 protsenti rauda, siis KOI 1843.03 on seda 66 protsenti.

«KOI 1843.03 on üks raudsemaid teadaolevaid eksoplaneete,» selgitas astrofüüsik Rogers.

Astronoomid teavad umbes 12 rauarikast planeeti, kaasa arvatud meie süsteemi Merkuur, mis koosneb 70 protsendi ulatuses rauast.

Astronoomid tegid 3D simulatsiooni planeedi KOI 1843.03 orbiidist ja leidsid, et tõenäoliselt ei ole see planeet ümar, vaid väljavenitatud nagu Ameerika jalgpalli pall.

«KOI 1843.03 on kõige asfäärilisem eksoplaneet, mis seni avastatud. Meie mudelid näitavad, et see eksoplaneet on oma tähe suunas oluliselt pikenenud, kuvasuhtega kuni umbes 1,8,» sõnasid uurijad.

Nad tõid näiteks, et kanamuna kuvasuhe on 1,3 ja laia ekraaniga televiisori kuvasuhe on 1,7. Kuvasuhe näitab kujutise laiuse suhet kõrgusesse.

Uurijate sõnul on planeedid, mis liiguvad ümber oma tähe lühema ajaga kui on Maa päeva pikkus, tõenäoliset rauarikkad.

Massachusettsi Harvard-Smithsoniani astrofüüsika keskuse astrofüüsik Ellen Price selgitas, et planeedi kuju äärmuslikkus mõjutab ka seda, kuidas ta varjab oma tähe valgust.

«Põhimõtteliselt sõltub jalgpallikujulise planeedi heidetud vari vaatenurgast. Kui planeet tiirleb ümber oma tähe nii, et selle pikk telg on pidevalt tähe poole suunatud, muutub planeedi poolt blokeeritud tähe valguse hulk aja jooksul erinevalt võrreldes valguse hulgaga, mis blokeeruks, kui planeet oleks sfääriline,» sõnas Price.

Eksoplaneet on planeet, mis ei tiirle ümber Päikese, vaid ümber mõne teise tähe, tähe jäänuki, pruuni või punase kääbuse. Praeguseks on avastatud ligi 4000 eksoplaneeti.