TOIMUB VÕI MITTE? ⟩ Õllesummeri kammbäkki planeerinud Riho Rõõmus: ütlen ausalt, et asi on hull

Riho Rõõmus.

FOTO: Remo Tõnismäe

Koroonakriis pureb muu hulgas eriti valusalt ka meelelahutusmastikku. Ära on jäetud mitmed suvel toimuma pidanud festivalid üle kogu maailma ja küsimärk hõljub hetkel ka kurikuulsa Õllesummeri kohal, mille Riho Rõõmus plaanis just sel aastal taas ellu äratada.

«Ütlen ausalt, et asi on hull,» lausub Rõõmus Elu24-le. «Muu hulgas, aga võib-olla just eriti, kõikvõimaliku meelelahutus- ja turismisektori jaoks. Meelelahutus, ükskõik mis kujul, ei ole hädavajalik esmatarbekaup ega esmavajadus. Kuigi inimesed vajavad kultuuri, spordivõistlusi, meelelahutusüritusi, reisimist – siis hädas olles piiratakse rahalisi kulutusi eeskätt just selles vallas. Lisaks on tänapäeva internetimaailmas põhjatult vana head meelelahutust, lohutust pakuvad televisiooniprogrammid. Võimalus on ka reaalajas vaadata artistide ja kunstike tegevust läbi interneti-online. Vaadata maailma läbi interneti.»

Rõõmus nendib, et pole teda, kui kaua Eestis eriolukord tegelikult kestab: «Kas seda võidakse pikendada? Millised piirangud jätkuvad pärast 1. maid? See loob ebakindluse. Lisaks tervislikule ohule, on suurel osal elanikest psühholoogiliselt ja majanduslikult väga raske aeg. Mitte kõigil ei ole panka kogutud arvestatavaid ressursse, mille arvelt rasked ajad üle elada. Ja kui mingid reservid ka on – need sulavad kui lumi. Tuleb hakata jälle euro haaval reserve koguma ja samas ennast ka ära majandama. Lisaks tuleb maksta vanu võlgu.»

«Sama hull on olukord ka eriti Eesti kesk- ja väikeettevõtetega. Neile on praegune kriis justkui "ellujäämise" proovikivi. Need, kes kriisi üle elavad, loevad edaspidi igat eurot ülima põhjalikkusega. Niinimetatud emotsionaalset turunduslikku raha saab lähiajal turul olema väga vähe. Kuigi ettevõtet oleks vaja pärast kriisi justnimelt reklaamida ja turundada, kulub esimeses etapis raha ära organisatsioonide elujõu taastamiseks (võlgade maksmiseks, vajadusel uue tööjõu leidmiseks, firma ümberstruktureerimiseks, uue töökorralduse loomiseks),» seletab ta. «Elu ja ettevõtlus pärast kriisi saab vähemalt aasta jooksul olema täiesti teistsugune. Kusjuures, keegi ei tea ka milline. Kõik vaid ennustavad, teevad teoreetilisi plaane ja mudeleid.»

Kui alles mullu avaldas Õllesummeri idee autor ja Tallinna lauluväljaku endine juht lootust, et aastal 2018. hingusele läinud vabaõhufestival võiks tänavu naasta, siis tänaseks päevaks on kõik läbirääkimised seiskunud. «Nagu öeldakse – inimesed planeerivad, jumalad naeravad...Kui oleks kindel, et suveks on kriis (tervishoiu mõttes) täiesti möödas – siis võiks Õllesummer teoreetiliselt toimuda. Vähemalt nende poolest, kes oma teenust Õllesummerile müüa tahavad – kõik vajavad tööd ja käivet. Aga – need, kes selle lõbu kinni peaks maksma – külastajad ja äripartnerid, on rahaliselt väga raskes olukorras. Siit tulebki vastuolu. Üleüldiselt tekib teenuste ja kauba ülepakkumine, aga ettevõtetel ja lõpptarbijal (rahval) ei ole raha selle ostmiseks,» selgitab Rõõmus.

«Olen kindel, et 2020 saab tervikuna olema kriisi-aasta. Majanduslikus mõttes kindlasti,» arvab ta. «Kõik asjad maksab ju lõppkokkuvõttes kinni põhimass tarbijad, kellel aga raha priisata ei ole. Iga senti loetakse. Lubatakse endale vaid vähest emotsionaalset meelelahutust. Pealegi, konkurentsi pakub ka avalik sektor – nt kohalikud omavalitsused oma tasuta üritustega. Sügisel on valimised ja kindlasti pakutakse rahvale natuke meelelahutust pärast keerulist aega.»

«Seepärast ei saa ma veel kinnitada Õllesummer 2020 toimumist või edasi lükkamist näiteks ühe kuu võrra (see ei muuda midagi). Samas, projektiga tehakse jätkuvalt tööd. See töö ei lähe raisku,» kinnitab Rõõmus. «Kui juhtub ime ja kõik muutub üleöö positiivseks – võib Õllesummer siiski sel aastal toimuda. Kasvõi vähemas ja lihtsamas mahus. Vastasel juhul nihkub festival esialgu aasta võrra edasi.» 

«Õllesummeri toimumine on aktuaalne nii kaua kui rahva sotsiaalses mälus püsib soov sellise festivali järele,» lisab ta lõpetuseks.

Õllesummer sai oma alguse 1990. aastal, kui ansambel Vanaviisi oma kontserditurneele läks. Turneest võttis osa ka Riho Rõõmus. Mõne aastaga arenes sellest Rõõmuse algatusel festival, mis võttis üle kunagise muusikafestivali Rock Summer koha. Õllesummer oli omal ajal Eesti rahvarohkemaid pidustusi, mida külastas viimastel aastatel ligikaudu 70–80 000 inimest. Korraldusmeeskonnale meeldis peo kodulehel nimetada seda «Skandinaavia suurimaks vabaõhufestivaliks»

Festivalil astus igal aastal üles umbes sadakond artisti ning lisaks kodumaa mainekamatele nimedele sai rahvas näha ka mitmeid välismaiseid superstaare. Õllesummeri välisesinejate hulka kuulusid näiteks Franz FerdinandMobyCalvin HarrisHIMScissor Sisters, MIKAManic Street Preachers, The Prodigy ja Pet Shop Boys.

Viimane Õllesummer toimus juulis 2018.