Teadlased avastasid nahkhiirtel kuus täiesti uut koroonaviirust

Nahkhiir. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Elizabeth M. Ruggiero/Caters News Agency/Scanpix

Arvatakse, et üle maailma levivat haigust Covid-19 põhjustav koroonaviirus SARS-coV-2 kandus inimestele nahkhiirtelt. Nüüd on teadlased avastanud nahkhiirtel kuus täiesti uut koroonaviirust, vahendab Live Science

Teadlased on avastanud Lõuna-Aasia Myanmari Liidu Vabariigis (Birma) pesitsevatel nahkhiirtel kuus täiesti uut koroonaviirust, mis kuuluvad SARS-coV-2ga samasse perekonda.

Küll pole aga teadlaste sõnul värskelt avastatud viirused geneetiliselt tihedalt seotud SARS-CoV-2ga ega kahe teise koroonaviirusega, mis põhjustavad inimestel raskeid nakkusi – raskekujuline äge respiratoorne sündroom (SARS), mis põhjustas pandeemia 2002–2003, ja Lähis-Ida respiratoorne sündroom (MERS).

Teadlased avastasid viirused Myanmari nahkhiirte uurimisel osana valitsuse rahastatud programmist PREDICT, et tuvastada nakkushaigusi, mis võivad liikuda loomadelt inimestele. Ning nahkhiired on peamised kahtlusalused, kuna arvatakse, et just nemad võõrustavad tuhandeid veel avastamata koroonaviiruseid.

Arvatakse, et ka SARS-CoV-2, mis põhjustab haigust Covid-19, pärineb samuti nahkhiirtelt, mis kandus inimestele läbi mõne vahendava peremeesorganismi.

Aastatel 2016 kuni 2018 kogusid teadlased sadu proove 11 liigi 464 nahkhiire süljest ning väljaheitest. Proove võeti Myanmaris, kolmest erinevast asukohast, kus inimesed puutuvad lähedalt kokku loodusega maakasutuse muutuste ning puhke- ja kultuuritegevuste (näiteks nahkhiirte väljaheidete kogumine väetise jaoks) tõttu.

«Neis kahes asukohas asub ka populaarne koopasüsteem, kus inimesed puutuvad regulaarselt nahkhiirtega kokku nende väljaheidete koristamise, religioossete tavade ja ökoturismi kaudu,» kirjutasid teadlased 9. aprillil veebiajakirjas PLOS ONE avaldatud uuringus.

Teadlased analüüsisid nende proovide geneetilisi järjestusi ja võrdlesid neid tuntud koroonaviiruste genoomidega. Uusi viirusi leiti kolmes nahkhiireliigis: Aasia suur-kollases nahkhiir (Scotophilus heathii), kellest leiti PREDICT-CoV-90; kortsu-suuline vaba-sabaline nahkhiir (Chaerephon plicatus), kes oli PREDICT-CoV-47 ja -82 peremees; ja Horsfieldi lehe-ninaga nahkhiir (Hipposideros larvatus), kes kandis PREDICT-CoV-92, -93 ja -96.

Naine Myanmari Liidu Vabariigis asuva koopa ees, milles pesitsevad nahkhiired. Koopaid külastavad erinevatel põhjustel nii kohalikud kui ka turistid.

FOTO: Ye Aung Thu/AFP/Scanpix

Edasised uuringud on vajalikud, et mõista nende kuue uue koroonaviiruse potentsiaali kanduda üle teistele liikidele ja kuidas need võivad mõjutada inimeste tervist.

«Paljud koroonaviirused ei pruugi inimestele ohtu kujutada, kuid kui tuvastame need haigused loomadel juba varakult, on nende lähtekohas väärtuslik võimalus uurida võimalikku ohtu,» selgitas uuringu kaasautor Suzan Murray, kes on Smithsoniani instituudi ülemaailmse terviseprogrammi juhataja. «Valvas jälgimine, teadusuuringud ja haridus on parimad vahendid, mida saame pandeemiate ennetamiseks kasutada.»

Teadlaste sõnul muutuvad inimeste ja eluslooduse vahelised kontaktid üha sagedamaks ning Covid-19 laastav levik maailmas on vaid üks meeldetuletus selle kohta, kui tihedalt on inimeste tervis selliste interaktsioonidega seotud.

«Kogu maailmas suhtlevad inimesed metsloomadega üha sagedamini, nii et mida rohkem me nende viiruste kohta loomades aru saame  – mis võimaldab neil muteeruda ja kuidas nad kanduvad üle teistesse liikidesse  – seda paremini suudame nende pandeemilist potentsiaali vähendada,» ütles uuringu juhtiv autor ning Smithsoniani instituudi ülemaailmse terviseprogrammi endine metsloomade veterinaararst Marc Valitutto