Politsei kriisiülevaade: vargaid tegutseb vähem, narkomaanidel võivad varud otsa saada

«Vaatamata sellele, et politseil on eriolukorras mitmeid lisaülesandeid, ei tohi katkeda meie tavapärane töö,» märkis Urmet Tambre. Jätkatakse kuritegude ennetamisega, reageeritakse väljakutsetele ja sündmustele. 

«Täna ei ole ühtegi kuriteovaldkonda, kus uurimine oleks peatatud. Rääkimata rasketest isikuvastastest kuritegudest, hoiame nagu varasemaltki silma peal nii varastel, narkomüüjatel kui ka teistel kurjategijatel,» kinnitas ta. 

500 politseinikku on reservis

Eriolukorraga seoses on politsei aga suurendanud patrullide arvu tänavatel ning välja töötanud reservsüsteemi. «Ligi 500 politseinikku on reservis ning nende ülesanne on olla terve,» selgitas Tambre. Reservis olemise ajal teevad politseinikud kaugtööd ning mõne aja möödudes toimub reservivahetus ehk ühed ametnikud naasevad tööle ja teised jäävad koju.

«Meie töösse on kaasatud mitmed partnerid ja vabatahtlikud, kes aitavad nii eriolukorrast tulenevate ülesannete kui ka tavapärase tööga, näiteks käivad abipolitseinikud patrullis ning Saaremaal on patrullidesse kaasatud kaitseliitlased,» rääkis Tambre.

Kuna politseinikud puutuvad töö käigus kokku väga paljude inimestega, siis on nad kohustatud kasutama isikukaitsevahendeid - kaitsemaske ja –prille ning kindaid. 

«Kuriteo sündmuskohal kasutame vajadusel alati isikukaitsevahendeid, seda sündmuskoha kaitseks. Praeguses olukorras on see vajalik ka politseinike endi kaitseks, sest viirus võib edasi kanduda ka läbi esemete ja pindade,» kirjeldas Tambre.

Eriolukord mõjutab varaste tegevust

Kõige suurem muutus on Tambre sõnul toimunud varavastastes kuritegudes, mida on jäänud vähemaks. Selle peamine põhjus on just see, et inimesed on kodudes ning see raskendab sissemurdmisi ja korterivargusi.

«Siiski peab olema tähelepanelik ja tegema kõik endast oleneva, et mitte langeda varguse ohvriks. Kodust lahkudes tuleb lukustada uks, väärtuslikke esemeid ei tohi jätta nähtavale kohale koduhoovis või autos, lukustada tuleb jalgratas,» tuletas Tambre meelde põhitõdesid. 

Alates eriolukorra väljakuulutamisest 12. märtsil kuni kuu lõpuni registreeris politsei 990 varavastast süütegu (kuriteod ja väärteod kokku). 2019. aasta samal perioodil oli see ligi 1200.

Vargusi registreeriti ligi 400, mis on samal tasemel möödud aasta sama ajaga. Samas on vähenenud vargused eluruumidest ja sõidukitest. Ka on politsei saanud vähem teateid kelmuste kohta.

Registreeriti 38 vargust eluruumidest, möödunud aasta samal perioodil oli selliseid juhtumeid 40. Politseile anti teada 19 vargusest sõidukitest. Möödunud aastal samal perioodil oli selliste juhtumite arv 33.

Ka kelmuste arv on vähenenud, kuigi kelmid tegutsevad jätkuvalt ja kuriteo ohvriks on praegu suurem oht langeda arvuti teel. Kui tänavu registreeriti 12. märtsist kuni kuu lõpuni 54 kelmusejuhtumit, siis möödunud aasta samal ajal oli see 108.

«Otseselt koroonaviirusega seotud kelmuste osas on inimesed ettevaatlikud. Oleme saanud mitmeid vihjeid koroonaviirusega seotud võimalike pettuste kohta, kus inimesed andsid teada internetis levivatest kahtlastest pakkumistest,» selgitas Tambre.

Näiteks on politseile teada antud e-poodidest, mis pakkusid müügiks isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendeid või koroonateste.

«Jälgime hoolega internetis ilmuvaid reklaame ning kahtluse korral võtame pakkujaga ühendust. Meie peamine eesmärk on, et praegust olukorda ei kasutataks ära inimeste petmiseks,» lisas Tambre.

Kelmid kasutavad aga ka vanu skeeme, et inimestelt raha välja petta. Möödunud kuul laekus Põhja prefektuurile mitu teadet, kus inimestega võeti telefoni teel ühendust ja pakuti investeerimisvõimalust.

Kelmid lubavad nimelt, et rikkaks saab juba paari päevaga ja ilma suurema vaevata. «Inimesel palutakse arvutisse laadida kaugjuhtimisprogramm AnyDesk või TeamViewer ning kelm võtab üle arvutipildi ja saab ligipääsu inimese pangakontole, millelt hakkab ülekandeid tegema,» kirjeldas Tambre praegu levivaid kelmusi.

Nii välisriikide kogemused kui ka Eesti pühade aja praktika näitavad, et kui pikemat aega ollakse kodus, siis sagenevad ka vägivallajuhtumid lähedaste vahel. «Praegu on politseis registreeritud juhtumite arv võrreldes eelmise aasta sama ajaga samal tasemel, kuid peame arvestama, et juhtumite arv võib tõusta,» märkis Tambre.

«Praegu püsivad inimesed rohkem kodus ning kannatanul võib olla raskem juhtunust teada anda,» tõdes ta ja lisas, et kodune vägivald on varjatud ja paraku ei jõua kõik juhtumid politseini. «Kui teate, et inimene kannatab vägivalla all või kuulete seda pealt, tuleb sellest politseile teada anda,» julgustas ta. 

Narkosõltlastel võivad varud otsas olla

Midagi meeldivat ei too eriolukord kaasa ka narkosõltlastele. Samas tõdes Tambre, et tema hinnangul on praeguseks möödunud liiga vähe aega, et teha järeldusi, kuidas koroonaviirus narkokuritegevust mõjutab. 

«Mõned sõltlased käisid naaberriikides enese tarbeks väikeses koguses ainet toomas ning praegu on nende tegevus raskendatud seoses kehtestatud piirangutega. Võimalik, et tänaseks on neil varud otsas,» rääkis Tambre.

Üks selline aine, mida väikestes kogustes Eestisse toodi on alfa-PVP ehk nn UFO.

Tegemist on vannisoola meenutava kristalse ainega, mida tarvitavad sõltlased ja seda hakati rohkem kasutama pärast seda, kui fentanüüli turult kadus. UFO on keemiline aine, mis söövitab inimest seestpoolt ja tekitab eufooria, kujutluse ebainimlikest võimetest ning paranoiat.

«Paraku segavad sõltlased erinevaid narkootilisi aineid ja ravimeid kokku ning otsivad seeläbi leevendust oma raskele sõltuvusele,» rääkis Tambre. 

Nii tänaval müüdavad ained, kui ka sõltlase poolt ise kokku segatud kompott on ohtlik, sest peaaegu kunagi ei tea, kuidas sellised segud inimese organismile mõjuvad.  

«Näeme, et iga aastaga tarvitatakse narkootikume aina enam seltskondlikult ja need levivad ka noorte seas. Praegu on vähem erinevaid pidusid ja koosviibimisi, kus varem võis narkootikumide tarvitamist esineda ja sellega seoses on nõudlus ka veidi vähenenud,» lausus Tambre.