PILDID JA VIDEO ⟩ Ebatavaline leid näitab, et neandertallased olid arvatust nutikamad

6,2 millimeetri pikkune köiejupp, mille arheoloogid leidsid Lõuna-Prantsusmaa koopast. Pildil on see objekt elektronmikroskoobi all

FOTO: Marie-Helene Moncel/AP/Scanpix

Prantsuse ja USA arheoloogid leidsid maailma vanima lõnga või nööri, mille valmistasid kiviajal elanud neandertallased.

Teadlaste sõnul näitab leid, neandertallased, keda tavaliselt peetakse madalalaubalisteks, olid nutikad, kirjutab cnn.com.

«Arvamus, et neandertallased olid nüüdisinimestest kognitiivselt vähem arenenud, ei pea paika,» selgitasid teadlased.

Arheoloogid leidsid kuue millimeetri pikkuse nöörijupi Lõuna-Prantsusmaa eelajaloolisest Abri du Maras koopast, kus kunagi neandertallased elasid.

See nöör oli keeratud ümber väikese kivist tööriista.

6,2 millimeetri pikkune nöörijupp, mille arheoloogid leidsid Lõuna-Prantsusmaa koopast

FOTO: MARIE-HELENE MONCEL/via REUTERS/Scanpix

Leitud nöörijupp oli valmistatud 41 000 – 52 000 aastat tagasi kiust, mis pärineb mingi puu sisekoorest, tõenäoliselt okaspuust.

Nöör oli selle tööriista ümber kas käepidemena või oli see tööriisti sellest kiust kotis.

Prantsuse teadusuuringute keskuse arheoloogi Marie-Hélène Monceli sõnul on leiu puhul tegemist inimeste kätetööga, sest looduses sellisel viisil kokku keeratud kiude ei esine.

Ta lisas, et puust kiu saamine nõudis neandertallastelt teadmisi puude ja nende hooajalisuse kohta.

Uuringus osalenud USA Ohio osariigi Kenyoni kolledži antropoloogi Bruce Hardy sõnul tuli neandertallastel puu välimine koor eemaldada ja sisemine koor maha kraapida ning seda sai teha vaid kevadel ja suve alguses, kui puude mahl jooksis ja kiud oli pehme.

Lisaks näitab punutud nöör, et neandertallased tundsid arve, näiteks kahte, mis oli paar ja veel teisi, sest nad põimisid mitut kiudu.

«See näitab,et nende elu oli keerulisem ja mitmetahulisem,» selgitas prantslannast arheoloog Moncel.

Uuringu kohaselt valmistati leitud nöör kolmest kiust, mis keerati S-tähe kujuliselt päripäeva ja nööri moodustamiseks kiud eraldati ja keerati veel ka vastupäeva.

Enne seda leidu oli kõige vanemaks nööriks Iisraeli arheoloogiliste väljakaevamiste kohast Ohalo II leitud 19 000 aasta vanune nööriosa.

Neandertallaste elu on teadlastele avaldunud eelkõige kivist tööriistade ja luustike näol. Nii hiljutine punutis kui veel mitmed teised leiud näitavad, et neandertallaste elukorraldus oli varemarvatust keerulisem.

«Kui mitmest kiust kokku keeratud nöör oli olemas, siis sai toota paljusid asju. Näiteks kotte, matte, võrke, kangaid, korve, paelu ja isegi veesõidukeid,» selgitasid teadlased.

Tänapäeva nöör, mis on punutud taimekiududest

FOTO: B. Hardy / SWNS/B. Hardy / SWNS/Scanpix

Nad jätkasid, et neandertallaste valmistatud asju on hiljuti leitud teisigi. Need on puidust tööriistad ja relvad ning kasekoor, mida kasutati liimi ja närimiskummina, mis leevenda hambavalu.

Neandertallased valmistasid ka ehteid, tehes neid nii mere-kui jõekarpidest kui ka kividest ja taimedest.

«Neandertallaste tehnoloogilisi oskusi silmas pidades ei saa neid pidada nüüdisinimestest rumalamaks,» selgitasid teadlased.

DNA-uuringute kohaselt neandertallased ja nüüdisinimesed said ühiseid järglasi ning jagasid tõenäoliselt ka oskusi.

«Neandertallasi mälestatakse vaid nende väljasuremise järgi. See, et neid enam olemas ei ole, võrdub meie silmis sellega, et nad tegid midagi valesti. Me otsime alati nende nõrkusi, mitte tugevusi, kuid nad ei olnud meist väga erinevad,» nentisid uurijad.

Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo sapiens nenaderthalensis) on inimese liik, kes elas Euraasias 150 000 – 40 000 aastat tagasi.

Nendertallase näo rekonstruktsioon. PIlt on illustreeriv

FOTO: NIKOLA SOLIC/REUTERS/Scanpix

Neandertallane oli 160–165 cm pikkune, massiivse ja lihaselise kehaga. Lühikese kaela otsas oli lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug.

Neandertallastel oli artikuleeritud kõne ja nad matsid surnuid.