VIDEO ⟩ Sulanud jää paljastas viikingite «kiirtee»

Viiking. Pilt on illusteeriv

FOTO: shutterstock.com

Norra arheoloogid leidsid 1800 aasta vanuse villast särgi, mis oli sulanud välja jääst riigi lõunaosas Lomseggi mäestikupiirkonnas.

Norra liustikuarheoloogia programmi arheoloog Lars Holger Pilø arvas, et seal peab veel midagi olema ja ta hakkas seda uurima, teatab msn.com.

Kui ülejäänud meeskond asju juba kokku pakkis, läks ta koos oma ühe kolleegiga veel sulanud jääga ala uurima.

Pilø märkas üsna pea, et seal on veel objekte, mis ei ole sadu aastaid päevavalgust näinud. Seal olid asjad, mida kasutasid viikingid 2000 aastat tagasi. Näiteks katkiseid kelke, tööriistu, jalanõusid ja muud, mis olid seal liikunud inimeste elu osa.

Arheoloogide sõnul aitas kliimamuutus need objektid välja tuua, kuna aina soojeneva kliima tõttu mäestikujää sulab.

«Leidsime need alles siis, kui hakkas hämarduma. Päikese käes need objektid silma ei jäänud,» selgitas Pilø.

Kokku leiti sealt 1000 objekti, mis on nagu ajakapslid, andes pildi, milline oli elu kaua aega tagasi.

Uurimine näitas, et need pärinesid ajast 300–1500 pKr ning nad räägivad loo mäestikus kulgenud teest, mis oli eluliselt tähtis liikumiskoridor, mille kaudu viikingid liikusid oma talvekodudest, mis asusid Otta jõe ääres, suvekodudesse, mis asusid mäestikus ja vastupidi.

Karmil mäestikuteel liikujad jätsid sinna endast nii mõndagi maha, alates hobuseraudadest ja sööginõudest kuni riieteni.

Kuna seal on jahe, sajab lund ja maapind jäätub, siis jäid asjad jäässe ning säilisid sadu aastaid.

Jäätunud kohad on tavaliselt üsna kõrgel mäestikus, kuid nad ei ole sellised nagu nende suuremad «sugulased» liustikud.

Liustikes asjad ei säili, sest liikuva jää mass teeb need pulbriks, kuid jäälaikude jää ei liigu ja asjad saavad selle jää sees säilida kaua. Kui jää hakkab sulama ja objekt välja tuleb, siis hakkab lagunemine.

Pilø ja ta kolleegid uurisid 1000 leitud asjast 60 süsinikmeetodil ja leidsid, et inimesed hakkasid mägiteed kasutama umbes 300. aastal pKr. Siis oli kliima seal soojem kui praegu ja inimasustus õitses.

Mägitee kasutamise tippaeg oli viikingiajastul, aasta 1000 paiku, kuid siis kliima muutus ja inimesed loobusid tee kasutamisest, kuna enam ei mindud mägedes asunud suvekodudesse, kuna seal oli isegi suvel liiga külm.

1340. aastatel jõudis Norrasse katk, mis võttis seal elu tuhandetelt inimestelt ja viikingite «kiirtee» vajus unustustehõlma.

Norra mäestikuala. Pilt on illustreeriv

FOTO: shutterstock.com

Arheoloog Pilø sõnul on tal leidude seas oma lemmik, mis hiljuti pandi kohalikku muuseumi näitusele ja mille kohta ei teatud kaua aega, mis see on.

Arheoloogid leidsid lõpuks ühe eaka naise, kes oskas öelda, millega tegemist on. See on puidust ese, mille abil takistati kitse- või lambatallel oma ema piima saamast, et see piim jääks inimestele.

See naine oli 1930. aastatel lapsena elanud mägedes suvefarmis ja tema perekond kasutas samuti sellist kadakast valmistatud eset, mis on 11. sajandil tehtud objektiga identne.

Uurimine kinnitas, et ka 1000 aasta vanune ese oli tehtud kadakast.

Norra arheoloogid leidsid ka seda, et Lendbreeni mäestikuteed ei kasutanud ainult viikingitest farmerid ja kaupmehed, kes liikusid seal edasi-tagasi, vaid seda said kasutada ka teised, kes ei olnud kohalikud.

Navigeerimiseks oli ehitatud kivihunnikud, mis aitasid tundmatus kohas liikuda. Selliseid kivihunnikuid oli viikingiajal kogu Skandinaavias.

Arheoloogid lisasid, et leitud hobuseraud ja hobuse jääraud on tõestusmaterjal, mis näitab, et seda mägiteed kasutati ühest kohast teise liikumiseks ja reisimiseks ligi 1000 aastat ning see oli Põhja-Euroopa üks esimesi mägiteid, mida järjepidevalt kasutati.

Šveitsi Berni ülikooli liustikuarheoloog Albert Hafner sõnas, et Norrast leitu on sarnane sellega, mille ta leidis 2003 Šveitsi Alpidest Schnidejochi jääalalt, mida samuti kasutati kaua aega tagasi teena. Seal oli sadu asju, mis pärinesid ajast 4800 eKr.

«Väga huvitav, et midagi sarnast on Skandinaavias,» sõnas Hafner.

Arheoloog Piløt ja ta kolleege huvitab, miks inimesed Lõuna-Norras asunud mäestikuteed enam ei kasutanud.

Üheks põhjuseks saab nende sõnul pidada kliimamuutust, kuid on veel midagi.

«Kindel on, et teest loobuti enne keskaegset katkuepideemiat, kuid põhilist põhjust, miks loobuti, me ei tea,» sõnas arheoloog.

Ta lisas, et teekasutamise kõrgaeg oli siis, kui toimus kiire areng, levis kaubandus ja rajati uusi asulaid. Kaupu oli vaja kiiresti kohale viia ja selle tee abil sai seda teha.

Arheoloogid lõpetasid mäestikutee uuringu 2019 ja nüüd otsivad Norras teisi paiku, kus jää sulamine on paljastanud inimtegevuse jälgi.

«Jääs olnud asjad ei ole vananenud. Ma vahel viskan nalja, et et jää on ajamasin, mis tõi vanad asjad meie aega,» sõnas Pilø.

Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandini ja seda aega nimetatakse viikingiajaks.

Nimetus «viiking» pärineb vanapõhjakeelsest sõnast vik, mis tähendab lahte ning viiking on seega laheline ehk meresõitja.

Viikingilaev. Pilt on illustreeriv

FOTO: shutterstock.com

Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kellest enamik tegeles maaharimisega.

Viikingid olid osavad laevaehitajad ja nende pikklaevad drakkarid olid ehitatud avamerel sõitmiseks. Viikingid jõudsid oma laevadel Islandile, Gröönimaale ja Põhja-Ameerika rannikule.

Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel.

Prantsusmaal nimetati viikingeid normannideks.