VIDEO ⟩ Unustage komeet ATLAS, Maa orbiidile on jõudmas uus komeet (1)

Teadlaste sõnul on on Päikese suunas liikuv C/2019 Y4 ehk ATLAS hakanud lagunema, mis võtab tõenäoliselt neilt võimaluse jälgida komeedi möödaliikumist meie planeedist, teatab express.co.uk.

Uue komeedi, mis sai nimetuseks SWAN (C/2020 F8) avastas Austraalia Victoria osariigi Swan Hilli astronoom Michael Mattiazzo 11. aprillil.

Mattiazzo analüüsis komeedi leidmise ajal Päikese ja heliosfääri observatooriumi (Solar and Heliospheric Observatory's (SOHO) and SWAN instrument) saadetud uusi andmeid. Nii instrumendi kui kohanime järgi sai uus komeet nimetuseks SWAN.

SOHO ehitas Euroopa kosmosetööstuse konsortsium eesotsas firmaga Matra Marconi Space ja selle viis 2. detsembril 1995 kosmosesse lennuki- ja raketifirma Lockheed Martini rakett Atlas II.

SOHO uurib Päikest ja on leidnud ka üle 3000 komeedi.

USA mereväe uuringute keskuse astronoom Karl Battams sõnas, et tõenäoliselt on SWAN komeedil palju vesinikku, mis on pooljäätunud ning see komeet on plahvatavas olekus, vabastades vesinikku.

Kui vesiniku vabanemine samas tempos jätkub, siis võib ühe kuu pärast SWANi palja silmaga näha.

Battams lisas, et kui kui võrrelda uut komeeti komeet ATLASega, siis on see stsenaarium ebatõenäoline.

«Kahtlen, kas SWAN säiltab oma praeguse kuju, pigem ta laguneb nagu Atlas. Kuna SWANi on jälgitud vähe aega, siis me ei tea, mis saab edasi,» sõnas ameeriklane.

Astronoomid lootsid, et komeet ATLAS suudab vastu pidada, kuni jõuab Päikesele piisavalt lähedale, olles siis öises taevas sama hästi nähtav kui planeet Veenus.

Viimaste tähelepanekute kohaselt on ATLAS hakanud tükkideks lagunema.

Astronoomide sõnul viitab ATLASe lagunemisele see, et ta heledus hakkas kahanema ja seega ei ole ta enam nii suur kui varem.

Taiwani Lulini observatooriumi teadlased kinnitasid, et ATLAS laguneb ning üks fragment on ta teistest osadest 3400 kilomeetri kaugusel ees.

Komeet ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb põhiliselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugusest anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest.

Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba.

Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst.

Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed.

Seni ei ole täiesti selge, mis põhjustab komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse.

Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni külgetõmbejõu mõjul muutuda.