PILDID JA VIDEO ⟩ Hubble’i kosmoseteleskoop on jäädvustanud universumit 30 aastat

Teleskoop saadeti 24. aprillil 1990 kosmosesse kosmosesüstikuga Discovery ja astronaudid vabastasid teleskoobi süstiku küljest 25. aprillil 1990, teatavad cnn.com ja space.com.

USA astronoomi Edwin Hubble’i järgi nime saanud teleskoop asub väljapool Maa atmosfääri, mille tõttu ta saab teha kosmosest fotosid, millel ei ole atmosfääri- ega valgusreostust.

Aastakümnete jooksul on astronoomid ja kosmoseuurijad saanud Hubble’i teleskoobi abil teada kosmosest uut, mida enne seda telekoopi ei teatud.

Hubble’i tehtud kosmosefotod on kõige teravamad ja selgemad hoolimata sellest, et kohe pärast kosmosse saatmist leiti, et instrumendi peapeegel on vale kujuga.

Kolm aastat hiljem, 1993 parandasid kosmosesüstiku Endeavour astronaudid kosmosekõndidel peegli vea ära ja pärast seda on teleskoop töötanud väga hästi.

Hubble on teinud näiteks fotsid Suure Vankri tähtkujus ja näha on rohkem kui 1500 galaktikat. Samuti on ta pildistanud Tuukani, Ahju ja veel mitme tähtkuju objekte.

Kõige vanemad ülisüvavaatelt leitud objektid on nähtavad ajast, mil Universum oli vähem kui 800 miljonit aastat vana.

Hubble on andnud uurijatele uut informatsiooni tähtede elueast, galaktikate tekkimisest ja ehitusest ning massiivsetest mustadest aukudest. Samuti on mõõtnud pulsseerivate tähtede kaugust.

Hubble’i teleskoobiga on seotud ka Hubble’i konstant, mille abil kirjeldatakse universumi paisumise kiirust. Astronoomid jõudsid Hubble’i ja teiste teleskoopide abil jälile, et universumi paisumine ei ole konstantne, vaid see võib kiireneda.

Kiirenemise põhjus ei ole teada, kuid arvatakse, et seda mõjutab müstiline tumeenergia, hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suure osa universumist.

Teleskoobi vaatlusaja taotlemine on avatud kõigile, kuid vaatlusprojekti juht peab olema USA kodanik.

Vaatlusprojektide konkurents väga tihe, NASA rahuldab viiendiku vaatlusaja taotlustest. Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud vaatluste arhiiv kõigile vabalt kasutatav.