Põhjapõdraga Soome sõdur sattus Venemaa 9. mai võidupüha plakatile

Plakatil on lisaks loomale ja sõdurile ka kuupäev 9. mai, mil varem Nõukogude Liidus ja nüüd Venemaal tähistatakse Suure isamaasõja lõppu ja hitlerliku Saksamaa alistamist, teatab is.fi.

Plakatil on ka salm, milles kutsutakse üles mälestama inimesi ja põhjapõtru, kes võitlesid Suures isamaasõjas polaaraladel.

«Igavene au neile!» lõppeb salm, nagu oleks plakatil nõukogude Punaarmee sõdur.

деды воевали...

(Усинск, Республика Коми) pic.twitter.com/pjUV3AERGp

— Разбираются. Потерпите. (@Lndcalling) May 3, 2020

Komi harrastusajaloolased, kes tegelevad eelkõige Suure isamaasõja uurimisega, märkasid üsna kiiresti, et plakatil on Soome sõdur, kuna tal ripub üle rinna Suomi püstolkuulipilduja. Samuti kannab ta Soome sõduri rõivastust.

See foto on Soome arhiivis nime all «Lapimaa sõdurid» ja selle foto tegi 4. mail 1944 sõjafotograaf Oswald Hedenström.

Ussinski linnapea Nikolai Takajev nimetas plakatil olevat sõduripilti suureks veaks.

«See viga tekkis, kuna ei kotrollitud pilti. Taheti näidata, et Punaarmeel oli Komis põjapõtrade pataljon, kuid tehti viga. Plakatid eemaldati ja on tellitud uued, millel on nõukogude sõdur,» teatas linnapea.

Takajev lisas, et plakativea teinud ametnikud saavad karistada.

Linnapea jätkas, et arvatavalt leiti pilt sõdurist koos põhjapõdraga guugeldades ja see foto jõudis plakatile ilma, et oleks uuritud, kes see sõdur on ja kus foto tehtud on.

Venemaal jääb koroonaviiruse tõttu 9. mail Moskvas toimuma pidanud iga-aastane suur paraad ära, kuid linnades ja asulates on üles pandud plakateid ja teisi objekte, millega tähistatakse Suure isamaasõja lõpu 75. aastapäeva.

Kui läänes tähistatakse hitlerliku Saksamaa üle saavutatud võitu 8. mail, siis Venemaal tähistatakse 9. mail.

Põhjus on selles, et Saksamaa kirjutas Berliinis tingimusteta kapituleerumisaktile alla 8. mail 1945 kell 22.43 Kesk-Euroopa aja järgi, Venemaal oli siis juba 9. mai 1945 kell 00.43.

Saksamaa kapitulatsiooniakti allkirjastas kindralfeldmarssal Wilhelm Keitel, kes Nürnbergi tribunali pooli 1946. aasta oktoobris surma mõisteti ja üles poodi.