Teadlased hoiatavad: kliimamuutus võib vabastada igikeltsas olevad viirused ja bakterid

Nad tõid näite, et 2016. aastal puhkes Siberi põhjaosas Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas Siberi katku ehk antraksi epideemia, mille tõttu haigestus kümneid inimesi, kuid suri siiski ainult üks inimene, teatab bbc.com.

Haiguspuhangu tõttu vajas 90 inimest haiglaravi ning piirkonnast evakueeriti sadu inimesi.

Venemaa kaitseväe bioloogilise sõja eksperdid uurisid, et millest Jamali Neenetsis haiguspuhang tekkis ja nad said tõendid, et jää sulamisel vabanenud Bacillus anthracis batsillidest.

Militaarmeedikute abiga saadi haiguspuhang kontrolli alla.

Eksperdid selgitasid, et Jamai Neenetsi piirkonnas oli 2016. aasta augustis ebatavaliselt soe, temperatuur ulatus 35 soojakraadini ja jääst sulas välja Siberi katku surnud põhjapõder, keda uurisid kohalikud, kes haigestusid.

Eelmine Siberi katku epideemia oli seal 1941. aastal.

Kliimateadlaste sõnul ei ole Siberi katku ja veel paljude teiste haiguste, ka inimkonnale veel tundmatute haiguste oht 21. sajandil kadunud.

«Arktilise kliimaga piirkondades on viimase 30 aastaga kliima märgatavalt soojenenud ja tekitanud ulatusliku igikeltsa sulamise. Seal on soojenemine kiirem kui maailmas keskmiselt,» teatasid teadlased raportis.

Nende sõnul on jahedate alade igikeltsas, jääs ja lumes külmununa palju viiruseid ja baktereid, millega tehtud laboratooriumikatsed on näidanud, et nad jäävad jääst välja sulades ellu.

Teadlased hoiatasid, et kui haigustekitajad satuvad jää sulades joogivette, siis võib väga palju inimesi haigestuda.

«Mitmed inimesi ohustavad haigused on pärit loomadelt. Uued haigused võivad samuti levida nii, et alguses haigestuvad loomad, näiteks põhjapõdrad, inimesed söövad nende liha ja haigestuvad,» tõdeti uuringus.

Uurijad tõid näite, et praegu maailmas kiiresti leviv koroonaviirus on suure tõenäosusega pärit nahkhiirtelt, keda haiguspuhangu alguspunktis Hiinas Wuhanis müüdi turul.

USA viroloog Dennis Carrol selgitas, et viirused ei levi, neid levitavad inimesed.

«Koroonaviirus oli alguses vaid Hiinas Wuhanis, kuid nüüd on kogu maailmas. Meie, inimsed levitame haigusi kiiremini kui ükski teine liik. Ainus lahendus on, et muudame oma käitumist nii, et viiruse levimisele saaks piiri panna. Mind teevad murelikuks igikeltsas peituvad viirused ja mikroobid, mis ärkavad kliimamuutuse tõttu ellu, eelkõige põhjapoolkeral,» sõnas ameeriklane.

Teadlaste raporti kohaselt ei ole põhjapoolkera see koht, kus epideemiad ja pandeemiad tavaliselt alguse saavad, nende tekkekoht on seni olnud lõunapoolkeral.

«Kliimamuutuse tõttu on toimumas muutus, sest arktiline ala soojeneb kiiresti. Kuigi veel suured jalad on jääkihi all, ei ole nad seda tulevikus, kuna on aina soojem,» kirjutatakse raportis.

Siberi katkuks ehk antraksiks ehk põrnatõveks (ladina keeles anthrax) nimetatakse nakkushaigust, mida põhjustavad põrnatõvepatsillid. See haigus on levinud nii rohusööjatel loomadel kui inimestel.

Taimetoitlastest loomad nakatuvad põrnatõvebatsilli eostega nakatunud taimede ja sööda söömisel.

Inimesed saavad nakkuse nakatunud loomadega kokkupuutel ja nende loomade liha söömisel.

Põrnatõve nahavorm avaldub 3–5 päeva jooksul nakkusest. Sügelevast punnist tekib paistetanud ja villiline haavand (pahaloomuline karbunkul), mis kattub iseloomuliku musta ringikujulise koorikuga.

Hingamisteede kaudu levib kopsupõrnatõbi ehk pulmonaalantraks.

Bakteriga nakatunud loomaliha söömise tagajärjel võib 2–5 päeva möödudes kujuneda põrnatõve soolevorm, mille korral bakterid paljunevad ja mürgitavad soole lümfikudesid ja lõmfisõlmi.