Eesti 10 kõige stiilsemat inimest

Moenädala esireas säras aukartust äratav hulk moesõpru. Parimad on siin:

Esikümnesse pääsesid: @anettemariarennit @helvetikacam @janar_juhkov @allanroosileht @kaisabritt @ziina.ko @reetkivi @smmart.avocado @naturalbornpirate @reinulamattias Imetle stiilseid pilte galeriist! Kõik kümme parimat saavad preemiaks Postimehe digipaketi 3-kuulise tellimuse. Suur tänu, et inspireerisite meid! Esikolmik saab veel täiendavalt pärjatud.

Kolmas koht: Darya Pastak, ehk @smmart.avocado Preemia annab üle Elu24.ee.

Tunnen, et ma ei ole pärit siit planeedilt, pigem ufo kui inimene.

Teine koht: Anneken Meerits, ehk @naturalbornpirate Preemia annab üle Elu24.ee.

Esimene koht: Mattias Reinula, ehk @reinulamattias Peaauhinna väärtus on 250 eurot, selle pani välja Kevin Murphy pluss preemia Elu24.ee poolt.

Kui Sul virtuaalne Tallinn Fashion Week nägemata jäi, vaata kõik ise järele siit!

Parimad valis sadade osalejate seast välja žürii koosseisus Aldo Järvsoo, Katrin Aasmaa, Kristina Herodes. Kõigi võitjatega võetakse personaalselt ühendust. Kuid pane tähele - parimatest parimad on kõik väga erilised isiksused, kellega tasub lähemalt tuttavaks saada! 

Darya Pastak

Mis on sinu stiilitrikk?

Iga asi, mille ma selga panen, peab kindlasti olema väga naiselik. Näiteks tosse, mis on praegu moes, mul üldse polegi. Dressipükse ma iialgi ei kanna, teksaseid on mul vaid üks paar.

Ma olen väga naiselik naine, kes ei lähe kunagi õue ilma jumestamata. Mulle meeldivad seelikud, kleidikesed, boholikud elemendid. Riitus peab olema huvitav, originaalne ja igati naiselik! Olen pärit Ukrainast, mul on see veres, et armastan värve, kõrgeid kontsi, naiselikku stiili. Mis hall ja must? Minu lemmiktoon on Tiffany blue. Mulle on oluline tunda end ilusana, olla märgatud – see annab enesekindlust.

Mis meeldis ja ei meeldinud Tallinn Fashion Weekilt?

Mulle alati meeldivad Kirill Safonovi kleidid, eriti selle kevade pastelsed toonid. Tanel Veenre kollektsioon jättis hästi sügava elamuse, muinasjutulised siidid, tugevad toonid. Ketlin Bachmanni kollektsiooni metalsed rõivad olid minu jaoks väga põnevad. Kui nüüd nimetada, mis esimesena meelde tuleb.

Etendusi oli nii palju, sellel aastal ma päris kõike ei jõudnud algusest lõpuni ära vaadata. Ma arvan – meil on praegu selline keeruline aeg, karantiin. Väga ägedalt oli Tallinn Fashion Week välja mõeldud ja tublisti korraldatud. Minu meelest tõesti oli tehtud maksimum, mida oli võimalik teha! Ja see initsiatiiv kaasata publikut, see üleskutse #tfwfrontrow – suurepärane idee. Ma usun see tõmbas kaasa ka neid, kes polegi nii suured fashionistad muidu. Hästi tehtud.

Anneken Meerits

Mis on sinu stiilitrikk?

Mulle meeldib hästi palju värvi ja kõik värvid tegelikult sobivad omavahel! Asjata kardetakse värve. Olen viimased seitse aastat Dubais jumestuskunstnikuna tegutsenud, mulle on see suureks üllatuseks, et inimesed ei julge.

Riietus peab välja nägema kallis, ehkki tegelikult ei pea see üldse nii olema. Kui on hea maitse ja intuitsioon, saab alati kalli mulje jätta. Minu meelest peitub saladus õigetes värvide ja materjalide kooslustes. Kui see on paigas, siis asi töötab.

Mis meeldis ja ei meeldinud Tallinn Fashion Weekilt?

Kui ma päris ausalt ütlen, siis vaatasin esimest korda Tallinn Fashion Weeki. Maailma mastaabis tähendab moenädal minu jaoks üritust, kus disainerid näitavad mida nad suudavad. Iga kollektsioon peab olema innovaatiline ja loominguliselt laetud. Moenädalal sa tahad näha midagi uut ja huvitavat, rabavat, ootamatut – midagi, mida pole varem näinud. Mõned kollektsioonid minu silmis seda ka saavutasid. Näiteks Katrin Aasmaa - tema värvikasutus, modellivalik, värsked ideed, terviklikkus. Väga meeldis Aldo Järvsoo – tema viimane look, hologramm-mantel, see oli vapustav! Selliste asjade pärast ma moenädalat vaatangi!

Virtuaalne Tallinn Fashion Week tervikuna? Ma olin üllatunud, aga mitte alati positiivses mõttes. Palju oli mitte midagi ütlevat, igavat riiet, mida ma ei saaks isegi moeks nimetada. No tõesti, nagu võtaks Burda lõiked ja Abakhani kangad... Õnneks oli ka palju ägedaid, häid ideesid.

Mattias Reinula

Mattias Reinula erilisest isiksusest saime teada tänu #tfwfrontrow piltidele. Oli see vast avastus - sedavõrd erakordne ja andekas tüüp! Mattias on artist, kunstnik ja stilist, kes on valinud väljendusvahendiks iseenda välimuse. Tema lennukas fantaasia ulatub kolm tiiru ümber kosmose. Süveneme lähemalt selle kahekümne kahe aastase kõndiva kunstiteose maailma ja aina põnevamaks pilt muutub.

Kuidas sa end loominguliselt positsioneerid, kes sa oled?

Tunnen, et ma ei ole pärit siit planeedilt, pigem ufo kui inimene. Olen kusagilt mujalt, aga hetkel veel ei tea täpselt, kust. Aga ma tean, et mul on missioon, mida pean siin korda saatma, sellepärast olen ma siin on. Artistinimega ennast defineerima ei hakkaks, olengi mina ise, Mattias Reinula.

Mis missioon võiks olla?

Ma olen selle üle palju mõelnud ja aru saanud – minu ülesanne on siit maailmast puhtalt läbi minna. Mitte kohanduda, muutuda, murduda, vaid iseendaks jääda. Mul on omad tõekspidamised, teen paljusid asju teisiti kui ülejäänud inimesed teevad. Ma ei lähe ühiskonna normidega kokku ja inimestel on vaja aega, et mind mõista. Õnneks on mul toetav perekond ja sõbrad.

Kui teised annavad endast hästi palju teistele inimestele, siis minu missioon on ennast üles töötada. Tahan jõuda loomingulises maailmas tippu. Mõned ikoonid, kes mind inspireerivad, on Karl Lagerfeld, Alexander Mcqueen, Kusama. Kuni ma seda ei ole saavutanud, ei ole mul mõtet ennast teistega jagada.

Mõned ütlevad, et see on isekas ja enesekeskne, aga mina nii tunne. Ma olen aus – tunnen, et pean ennast teostama, et saaksin inspireerida. Looming ongi enesekeskne, miks seda eitada?

Ma usun sinu missioon ka teisi hirmudest vabastada. Julgustad teisigi ennast vabamalt väljendama ja erinema.

Jah, tõepoolest on nii.  On neid, kes karjuvad ja huikavad tänaval halvustavalt. Aga mitu korda rohkem on neid, kes tulevad juurde ja tänavad. Ütlevad, et ma inspireerin neid. Küsivad, kust ma võtan selle julguse? Õpeta mind ka. Aga minu jaoks pole see julgustükk, mulle on see normaalsus.

See mis mul seljas on, see olengi mina! Ma ei kujuta ette, et peaksin panema neutraalsemad riided selga, mina ei hakka ennast muutma, see on minu tõekspidamine. Originaalsus tuleb mul kogemata, see on lihtne. Teistega sarnaneda oleks raske, aga seda ma ei soovigi.

Mul on hästi raske samastuda inimestega. Võibolla sellepärast mu looming ja ideed näivad teistele üleloomulikud. Minu jaoks on see vastupidi väga loomulik. Mu ümber peab olema üllatust, sädelust, värve – mida rohkem, seda parem. On imeline, et minu tegevus teistele julgust juurde annab.

Kus sinu stilistikahuvi alguse sai?

Olen lapsest saati teistsugune olnud, riietunud ja käitunud teisiti. Hästi sotsiaalse lapsena huvitusin teatrikunstist ja tantsimisest. Põhikoolis ja gümnaasiumis oli pingeline, ma ei saanud seal ennast väljendada, oli kiusamist nagu teistest erinevatele ikka osaks saab. Aga praegu on see möödas, olen vaba ja hästi õnnelik.  

Peale gümnaasiumi lõppu mõistsin, et kunst ja moevaldkond on kogu loomingulises kaleidoskoobis just see, mis kõige südamelähedasem. Praegu õpin Tartu kunstikoolis stilistiks. Sügisest ootab mind London College of Fashionis, kus saan sama eriala sügavamalt õppima.

Hea on saada moealast haridust, aga samuti lähen ma Londonisse ennast näitama. See tagasiside, mida olen Londonis reisides kogenud, on täiesti teine kui see, mida kogen siin Tartus! Seal on vabadust ja tolerantsust rohkem, inimesed on vaimustuses, nii positiivsed, mingit kurjust pole ma seal tänavatel liikudes iialgi kogenud.

Vahel mõtlen, et kas ma olen stilist? Jaa, ma teen stilistitööd. Kuid tulevikus soovin end defineerida ikkagi artisti ja kunstnikuna. Tahan luua ja inspireerida teisi. Minul on hästi ükskõik, mida minust arvatakse. Mul pole kammitsaid.

Mis meeldis ja ei meeldinud Tallinn Fashion Weekilt?

Mul oli väga hea meel näha enda vanuseid noori jõudmas suurelt Eesti moeareenile. Väga võimas, kui noored, väga andekad tulijad teevad silmad ette vanematele olijatele! Pean silmas just kahe kunstniku kollektsioone – Katrin Aasmaa ja Cärol Ott.

Teiste moeloojate kohta ma midagi negatiivset ütlema ei hakka, aga kui paned lavale midagi, mis minu jaoks on juba nähtud asi, siis see vaatama ei tõmba.

Tallinn Fashion Weeki esimest korda neti teel vaadata oli väga põnev! Eeldasin, et kõik toimubki laivis, ootused olid natuke teised.

Mind on raske üllatada, kuna ma ise olen juba nii „ekstra“... Aga kui mina tunnen, et oleksin nõus selle asja selga panema, on see midagi erilist ja suur kompliment. Aasmaa ja Ott tegid midagi maavälist ja uut, olen väga positiivselt meelestatud ja väga üllatunud.

Kust sinu enese pöörased ideed pärit on?

Väga palju kujutluspilte näen oma unenägudes. Palju inspireerib mind ka materjal – näen kohe kuidas see võiks uutmoodi elama hakata. Ma olen ikkagi õpilane, mul pole veel erilisi sissetulekuid – mis saadaval on, sellest teen. Mulle meeldib võtta argiseid materjale ja anda neile teine hingamine, tekstuur ja mõtlemine. Kui idee ise on originaalne, saab luua väga odavatest materjalidest midagi väga esinduslikku. Võibolla see ongi minu nišš kunstnikuna?