Tallinna sadamast on tagasi Soome saadetud üle poolesaja välismaalase

Alates eelmisest neljapäevast, 14. maist on eestlastel lubatud reisida Soome ja soomlastel Eestisse ilma kohustusliku 14-päevase karantiinita. Seda muidugi juhul, kui reisimise põhjus on töö, õpingud või mõni muu vältimatu perekondlik põhjus.

Kuigi Soomes ega ka Eestis ei ole valitsusel õigust piirata oma kodanike põhiseaduslikku õigust riigist lahkuda või riiki siseneda, tuleb ikkagi arvestada, et kõik ei pruugi naaberriiki pääseda. 

Nii saadeti näiteks 14. mail reisilaevaga Helsingist Tallinnasse saabunud 15 Soome kodanikku ja üks Pakistani kodanik tagasi Soome, sest neil puudusid mõjuvad põhjused riiki sisenemiseks, teatas politsei- ja piirivalveamet.

15. mail saabusid päeva jooksul Tallinna sadamasse aga neli Bulgaaria ja kolm Rumeenia kodanikku, kes soovisid liikuda tagasi oma kodumaale. Kuna kõigi reisi eesmärk oli ebaselge ning transiiti läbi Poola ei toimu, saadeti ka nemad tagasi Soome.

Samal päeval saabusid Tallinna sadamasse veel üheksa Soome kodanikku ja üks Venemaa kodanik, kes soovisid samuti tulla Eestisse. Kuna ka ühelgi neist ei olnud mõjuvat põhjust Eestisse sisenemiseks, saadeti nemadki tagasi Soome.

16. mail saabusid Helsingist reisilaevaga Tallinnasse üheksa Soome, kaks Bulgaaria, üks Venemaa ja kolm Rumeenia kodanikku, kes ei omanud samuti mõjuvat põhjust riiki sisenemiseks või kelle transiit läbi Poola ei ole praegu võimalik. Kõik nad saadeti tagasi Soome.

17. mail saabusid Helsingist reisilaevaga Tallinnasse kolm Soome, üks Bulgaaria ja üks Iraagis sündinud mees, kellel puudusid mõjuvad põhjused riiki sisenemiseks. Mehed saadeti piirilt tagasi Soome.

18. mail saadeti tagasi Soome Tallinna sadamasse saabunud kaheksa Soome kodanikku ja kaks Rumeenia kodanikku, kellel puudus põhjus Eestisse tulemiseks.

«Soomlased soovivad peamiselt tulla turismi eesmärgil või sõpradele-tuttavatele külla. Teised rahvused, näiteks Rumeenia, Bulgaaria, soovivad Eestit läbida transiidina, kuid kuna Poola piirid on hetkel veel kinni, oleme ka nemad seetõttu tagasi saatnud,» rääkis PPA Tallinna kordoni juht Hannes Matsina Elu24-le.

Seega peab ka Tallinnast Helsingisse suunduva laeva peale astuv inimene arvestama sellega, et sihtkohariigis ei pruugi maale pääseda. Sadamas võib teid lihtsalt ähvardada tagasisaatmine.

«Soome saavad reisida kõik Soome kodanikud ja nende pereliikmed, Eesti ja muude Euroopa Liidu riikide kodanikud, kes on oma elamisõiguse registreerinud Soomes ning kolmandate riikide kodanikud, kellel on elamisluba Soomes,» selgitas Tallinna Sadama pressiesindaja Sirle Arro Elu24-le.

Kes võib piiri ületada? 

Piiri ületamine Eestist Soome on lubatud töösuhte või tööülesande alusel, samuti liiklemisel vältimatul perekondlikul põhjusel, nagu näiteks kohtumine lähedastega, matus, pulm või haigestumine. Piiri saavad ületada ka Soomes õppivad inimesed. Kõigi reisimist lubavate reeglitega saab Matsina sõnul tutvuda Politsei- ja piirivalveameti kodulehel.

Vabaaja reisimine ei käi aga vältimatu või tungiva põhjuse alla.

Sadamates jätkub Arro kinnitusel ka lähiajal piirikontroll, kus riiki sisenemise põhjus kindlaks tehakse. «Seega peab reisija suutma piiril reisi eesmärki tõendada. Millised dokumendid on reisi eesmärgi tõendamiseks piisavad, otsustab Soome piirivalve, kes teeb lõpliku otsuse ka riiki lubamise kohta,» lisas Arro.

Oluline info on siinkohal see, et Soomes peab inimene püsima 14 päeva karantiinitaolistes oludes. «See tähendab, et lubatud on liikuda töö- ja elukoha vahel, kuid vältida tuleb tarbetuid liikumisi ja kontakte,» selgitas Arro.

Karantiini ei pea järgima esmaabi- ja päästetöötajad ning piirivalve- ja tolliametnikud. Viiruse leviku tõkestamiseks tuleb järgida Soome ametlikke juhiseid, hügieeninõudeid, turvalist vahemaad ja vältima füüsilisi kontakte.

Eestisse on omakorda lubatud reisida inimesel, kellel on Eesti kodakondsus, Eesti elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis.

«Soomest saavad Eestisse isolatsiooninõudeta töö ja õppimise eesmärgil või perekondlikel põhjustel senisest tihedamini tulla ka need isikud, kellel on Soome kodakondsus, elamisluba või kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri järgi Soomes ja neil ei esine haigusnähte,» kirjeldas Arro.

Endiselt on piiriületus lubatud inimestel, kes on vahetult seotud kauba transpordiga.

Kindlasti tasub aga meeles pidada, et ka Eesti sadamates jätkub piirikontroll ja isikute sisenemist Eestisse kontrollitakse.

Kui inimesel on Eesti kodakondsus, Eesti elamisluba/elamisõigus või tema alaline elukoht on rahvastikuregistri järgi Eestis, siis ei tehta talle piiriületusel mingeid takistusi.

Kaasas peab aga kindlasti olema reisidokument (pass/ID-kaart) ja alalise elamisloa puhul elamisloakaart.

«Kuigi isolatsiooninõue kaob, on Eestisse saabujatel soovitus hoiduda kahe nädala jooksul kodust lahkumast, välja arvatud tööl käimiseks või muul vältimatul põhjusel,» meenutas Arro.

Helsingi sadamas kontrollib riiki sisenemise eelduste täitmist Soome piirivalve, kelle tähelepanu on suunatud riiki sisenejatele. Kui Soome reisija on ostnud lõbureisi eesmärgil pileti Tallinna suunduvale laevale, ei saa Soome võimud takistada teda laevale minemast.

Soomest saadeti aga eelmise nädala jooksul Tallinnasse tagasi viis inimest – kaks neljapäeval ja kolm pühapäeval. Soome piirivalve esindaja Mikko Simola rääkis Helsingin Sanomatele, et peab seda Tallinnas toimuva teavitamise teeneks.

Soome on nimelt Tallinnasse saatnud kaks piirivalvurit, kes teavitavad reisijaid riiki sisenemise tingimustest Soomes. Tänu nende soovitustele on kümned eestlased reisiplaanidest loobunud.

Helsingis küsivad piirivalvurid aga riiki siseneda soovijatelt reisi põhjust. Vajaduse korral võtab piirivalve ühendust näiteks tööandjaga. 

Helsingist tagasi saadetud isik suunatakse järgmisele võimalikule tagasi sõitvale laevale.

Helsingi ja Tallinna vahel liiklevad Eckerö Line ja Tallink teatasid, et ühel laevareisil on parimal juhul 400–500 reisijat.