Veneetsia on hakanud end avama, kuid ei oota enam turistihorde

Alates 18. maist on Veneetsias taas restoranid, kohvikud, poed ja hotellid avatud, kuid ei ole välisturiste, kes neid külastaksid, sest Itaalia ei luba veel teiste riikide kodanikel sisse sõita, teatab cnn.com.

Itaalia turismiministeeriumi teatel külastas möödunud aastal Veneetsiat 30 miljonit turisti, kes tõid sinna 2,5 miljardit dollarit (2,2 miljardit eurot).

Selle aasta alguses oli Veneetsias turiste, kuid koroonaviiruse tõttu linn suleti ja turism sattus raskesse seisu.

Kui linn oli pandeemia ajal turistidest tühi, siis muutusid nii laguunide vesi kui tänavad märgatavalt puhtamaks.

Turismifirma Venessia esindaja Matteo Secchi sõnas, et Veneetsia avab end, kuid jääb veel turistidest mõneks ajaks tühjaks, sest Itaalia piirid on välismaalastele kinni.

Secchi sõnul on Veneetsia alati olnud turistide linn ja seda külastab rohkem teistest riikidest pärit inimesi kui itaallasi ja ta ootab turiste tagasi.

Kuid mitte kõik ei ole nagu Secchi, vaid on ka neid veneetslasi, kes sooviks selles laguunide linnas näha vähem turiste ja kehtestada turistidele piiranguid.

Veneetsias tegutsev mittetulundusühing Meie oleme Veneetsia, üritab võimukandjatele teha selgeks, et linna kaitsmiseks on vaja jätkusuutlikku turismi, vähem turiste ja keelata suurte kruiisilaevade saabumine Veneetsia sadamasse.

Ühingu juhi Jane da Mosto sõnul tuleb leida viise, kuidas kaitsta Veneetsiat edaspidi suurüleujutuste eest. Igal aastal on üleujutused, kuid need kahjustavad hooneid, tänavaid ja vaatamisväärsusi.

Da Mosto näeb koroonapandeemias pöördepunkti, mis annab Veneetsiale võimaluse luua uus turismipoliitika.

«Veneetsia tulevik peaks olema selline, et siin oleks alati rohkem elanikke kui turiste. Veneetsia probleemiks ei ole turistid, vaid see, et kohalikke elanikke on liiga vähe. Kui elanikke oleks rohkem, ei saaks nii palju turiste Veneetsiasse tulla. Kui on vähem turiste, siis on Veneetsia nauditavam kui turistide hordide puhul,» teatas mittetulundusühingu juht.

Veneetsial oli enne koroonapandeemiat suur probleem, kuna turiste oli liiga palju. Seda nii kruiiside kui odavate lennupiletite tõttu. Üha rohkem veneetslasi on mujale kolinud, kuna nad ei kannatanud massiturismi välja.

Kui peale Teist maailmasõda oli Veneetsia elanike arv 175 000, siis nüüd on umbes 52 000.

Veneetsia elanike arv langes 2009. aastal alla 60 000 ja see on aina vähenenud.

«Viiruspuhang näitas, mis saab, kui turiste enam ei ole. Kogu linn on veneetslastele, kes saavad nautida seda turistidevabalt,» teatasid kohalikud.

Veneetslased on sõltuvad turistidest, kuid samas on turistid neile koormaks. Itaalia valitsus arutas möödunud aasta suvel, kuidas kaitsta Veneetsiat kruiisilaevade eest ja milline on massiturismi mõju kanalitele. Samas annab turismitööstus selles linnas tööd paljudele.

Koroonaviirus tegi seda, mida veneetslased ei suutnud, pani linna seisma.

Koroonaviiruse kiire levimise tõttu jäeti paljud sündmused ära, kaasa arvatud iga-aastane populaarne karneval jäi selle ajaloos esmakordselt ära.

Kohalike sõnul äratas karnevali ärajäämine nad üles, see oli nagu vaiba äratõmbamine jalge alt.

Paljud veneetslased loodavad nüüd, et pärast koroonapandeemiat keelustab Itaalia valitsus Veneetsias massiturismi ja käivitab jätkusuutliku turismi programmi, lubades haavatavasse linna vähe turiste.

Veneetsia kultuuripärandi kaitsjate sõnul saab turistidest tühjas linnas tegeleda rohkem renoveerimist vajavate hoonetega ja selleks tuleks rohkem raha anda. Renoveerijad peavad tavaliselt töötama turistidest ümbritsetuna, kuid tühi linn võimaldab rohkem ja kiiremini ära teha.

Veneetslaste sõnul peab nende linna turismikontseptsioon muutuma, sest nad ei taha saada Monte Carloks.

Nad lisasid, et Veneetsias ei ole ainult disainer- ja luksuskaupade poed, vaid on palju kohalikke kunstnikke ja käsitöölisi, kelle töid tuleks rohkem reklaamida ja esile tuua.

Veneetslaste arvates on järgmised sammud tähtsad, sest vaid nii saavad nad oma linna edaspidi massiturismi eest kaitsta.

Itaalia ajaloolaste teatel on Veneetsia ka varem pärast pandeemiat jalule tõusnud.

Rohkem kui 700 aastat tagasi möllas Veneetsias muhkkatk, mil see linn oli Euroopa üks tähtsamaid sadamalinnu ja kaubanduskeskusi. Ka siis pandi linn karantiini nagu nüüdse koroonapandeemia ajal.

Veneetsia võimud määrasid siis, et saabuvad laevad peavad olema merel 40-päevases karantiinis, sest vaid nii sai haigestunud kindlaks teha. Sõna «karantiin» tuleneb itaaliakeelsest väljendist «quaranta giorni» ehk 40 päeva.

Veneetsia ärimehe Mattia Berto arvates on üle sajandite Veneetsia saatus taas veneetslaste kätes ja neil on õigus oma linna kaitsta. Tema arvates leiavad veneetslased tasakaalu. Kui varem oli Veneetsia vaid andja rollis, kõik tahtsid kogeda ja tarbida, kuid nüüd peab temast saama vastuvõtja, talle antakse rohkem kui ta ise annab.

Veneetsias ja Veneto maakonnas on koroonaviiruse diagnoosiga ligi 19 000 inimest ja viirushaigus on võtnud elu 1793 inimeselt. Paranenute kohta andmed puuduvad.

Itaalias on koroonaviiruse diagnoosi saanud üle 226 000 inimese, viirusehaigusse on surnud rohkem kui 32 000 inimest ja paranenud on 127 000 inimest.

Veneetsia (itaalia keeles Venezia) on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul, Veneto maakonna città metropolitana di Venezia halduskeskus.

Veneetsia on maailma omapärasemaid linnu, paiknedes põhiliselt Veneetsia laguuni saartel. Algselt oli saari 118, nüüdseks on kanalite täitmise ja saarte ühendamise tõttu nende arv vähenenud 18.

Linn oli aastatel 697–1797 eksisteerinud Veneetsia vabariigi keskus. Oma kõrgaegadel oli see riik Vahemere piirkonna võimsamaid ja rikkamaid ning kontrollis suurt osa Vahemere idaosa kaubandusest.

2018. aasta seisuga elas linnas 261 321 inimest, kelles umbes 55 tuhat elasid ajaloolises linnasüdames. Koos Padova ja Treviso linnaga moodustab Veneetsia linnastu, kus elab kokku ligi 2,6 miljonit inimest.

Veneetsia on tuntud üleujutuste poolest, mis meretaseme tõusu tõttu on sagenenud. Linna kaitsmiseks on ellu kutsutud MOSE projekt.