VIDEO ⟩ Muda, mis voolas nagu laava näitab, et Punasel planeedil olid elu tekkeks soodsad tingimused

Marsil on koonusekujulise mudamoodustised, mille vormis vesi

FOTO: SWNS/ScanPix

Tšehhi teaduste akadeemia geofüüsik Petr Brož uuris koos oma kolleegidega Marsi pinnast ja leidis, et seal oli kunagi muda, mis tähendab, et Punasel planeedil olid kaua aega tagasi elu tekkeks soodne pinnas.

Tšehhide teatel uurisid nad Marsi pinda satelliidifotode abil ja leidsid, et sealne muda kerkis põhjavee tõttu pinnale ja voolas nagu laava, moodustades Marsi põhjapoolkeral koonuseid, mille tipus on väike kraater, teatab cnn.com.

Brož tahtis seda fenomeni edasi uurida. Ta kohtus Avatud ülikooli õppejõu Manish Pateliga, kes töötab ka kosmosemissioonide robotitega, kaasa arvatud Euroopa kosmoseagentuuri ExoMars kulguriga, mis saadetakse 2022 Punasele planeedile.

Avatud ülikoolil on Marsi kamber, kus saab imiteerida Marsi olusid, kaasa arvatud sealseid pinnatemperatuure ja rõhku.

Kuigi seda katsepaika mõjutab meie planeedi gravitatsioon, on seal Marsi oludele kõige lähedasemad tingimused.

Pateli abil pääsesid Brož ja ta kolleegid «Marsile», olles seal ühe kuu, iga päev 10 tundi ja mängisid enda sõnul mudaga.

Nad valasid Marsi imiteerimise kambris pinnale muda, kui temperatuur oli seal miinus 15 kraadi. Nende üllatuseks muda ei külmunud kohe, vaid ta ümber moodustus jääkoorik, kuid jää sees oli vedel muda. Vedel muda voolas jäässe tekkinud avadest välja ja külmus alles siis.

Teadlased selgitasid, et Marsi tingimuste jäljendamisel muutus vesi ebastabiilseks ning kees ja aurustus. Just see põhjustas vett sisaldava muda jahtumise ja külmumise.

Selle protsessi käigus tekkinud moodustised sarnanevad vulkaanide laavavoogudega Hawaiil ja Islandil, kus laava aeglaselt jahtudes moodustas lainelisi pindu.

Hawaii laineline laava

FOTO: Per Klaesson/BILDHUSET/Scanpix

Nad tegid teise katse, milles muda valati Maa atmosfääri tingimustes. Siis ei moodustunud vedela muda ümber jäis koorikut, muda ei voolanud sellest välja ega tekitanud moodustisi isegi mitte veelgi madalamal temperatuuril.

Brož ja ta kolleegid ei oodanud, et muda võib Marsi tingimustes voolata nagu laava.

Teadlased selgitasid, et Marsi pinnal asuvad koonusmoodustised on settelised ja nad tekkisid pinnase sügavusest üles liikunud mudast.

Koonuselised moodustised on Marsil paigas, kus on näha ka pikki laiu kanaleid, mille tõenäoliselt tekitasid ulatuslikud üleujutused.

Teadlaste sõnul mängis muda vesine koostis tähtsat rolli ja viitab sellele, et kaua aega tagasi oli jääkülmal Marsil põhjavett.

Arvatakse, et miljardeid aastaid tagasi oli Punasel planeedil stabiilne keskkond, atmosfäär ja magnetväli, mis võimaldas ka vee eksisteerimist ehk seal olid elu tekkeks soodsad tingimused.

Uurijate arvates on Marsi mudamoodustised 100 miljonit kuni kaks miljardit aastat vanad.

Võrdluseks, et meie planeedil hakkasid elusorganismid tekkima umbes 3,5 miljardit aastat tagasi.

Brož arvab, et Marsil leitud muda sarnast muda võib olla ka teistel meie päikesesüsteemi planeetidel, kaasa arvatud kääbusplaneedil Ceres, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel asteroidivöös.

Kääbusplaneet Ceres

FOTO: L.CALCADA/AFP/Scanpix

Kääbusplaneedi pinnavormid, kaasa arvatud Ahuna Mons mägi ja Occatori kraatris asuvad ladestused võisid tekkida kivimitest ja soolast, mida mõjutas vesi.

See lubab oletada, et kääbusplaneedi jäises pinnases võib olla vett ja isegi mudaookean.

Samasugused pinnavormid võisid vee ja muda koostoimes tekkida ka Jupiteri kuul Europa, Saturni Enceladus kuul ja Uraani Triton kuul.

Brož tahab tulevikus jätkata Marsi kambris uuringutega, kuid muutes keskkonnatingimusi. Juba nüüd tehtud katses mudaosakesed leviteerisid neis leidunud gaaside tõttu ja teadlane tahab selliste katsetega Marsi uurimist jätkata.

Meie planeedil on mudavoole näiteks näha Aserbaidžaanis, kus on ka mudast koonusekujulisi moodustisi.

Meie planeedil on mudavoole näiteks näha Aserbaidžaanis, kus on ka mudast koonusekujulisi moodustisi

FOTO: SWNS/ScanPpx

Meie planeedil on mudavoole näiteks näha Aserbaidžaanis, kus on ka mudast koonusekujulisi moodustisi

FOTO: SWNS/ScanPix