Elanikud on koroonakriisi lahendamisega Eestis rahul

Peaminister Jüri Ratas.

FOTO: Konstantin Sednev

87% Eesti elanikest on rahul, kuidas Eestis võrreldes teiste riikidega koroonaviiruse levikuga seotud kriisi on lahendatud.

Väga rahul on kriisi lahendamisega 33% ja pigem rahul 54% elanikest. Pigem ei ole rahul 7% ning üldse ei ole rahul 3% elanikest. Selgelt kõige enam on rahul vanemad elanikud, rahulolu on kõrgem ka eestlaste ning Lõuna-Eesti elanike hulgas.

Turu-uuringute AS-i tegevjuht Tõnis Stamberg lausus, et enamik inimesi on leevenduste taustal tõdemusel, et kriisi senine juhtimine on kõikide kasutuselevõetud piirangutega olnud asjakohane ja õige. Usk, et reegleid jälgides ja kokku hoides suudame riigina kriisi edukalt läbida on kõrge.

94% elanikest on enda hinnangul kursis hetkel kehtivate meetmetega, nendest 57% on enda sõnul hästi kursis ja järgivaid kõiki teemaga seotud uudiseid ning 37% tunnetab mõningat ebaselgust. Üldse ei ole kehtivate piirangutega kursis 1% vastajatest.

Piirangute leevendamine on toonud kaasa märkimisväärse toetuse kasvu riigis kehtivatele meetmetele ja rahul on nendega 64% (eelmisel nädalal 56%). Meetmete karmistamist soovib 15% elanikest ning 18% leevendamist.

Elanike hoolsus koroonaviiruse leviku pidurdamiseks mõeldud juhiste järgimisel aga jätkuvalt väheneb. Kõiki ametlikke juhiseid viiruse leviku pidurdamiseks järgib nüüd 56% elanikest, kolm nädalat varem oli see 70%. Keskmisest hoolsamad on juhiste järgimisel naised ja eakad inimesed.

60% inimestest arvab, et terav kriis on läbi, kuid tuleks säilitada siiski valvsus, 28% arvab, et olukord on endiselt kriitiline ning kardab uut viirusepuhangut. Seevastu 3% inimestest leiab, et hullem on läbi ning võib taas elada tavapärast elu. 8% arvab, et olukord pole kriitiline olnudki ning tegemist on ülereageerimisega. Viimast seisukohta esindavad naistest sagedamini mehed ning muust rahvusest inimesed.

53% elanikest usub, et vajadusel saab tema pere majanduslikuks toimetulekuks abi ning see näitaja on kasvanud (oli 45%).

Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 2035 Eesti elanikku, kes olid 15-aastased ja vanemad. Iganädalase uuringu tellija on riigikantselei ning see toimus kümnendat korda.