Milline nägi välja Inglise kuningas Henry VII?

Ta võttis aluseks kuninga surimaski, mis tehti 1509. aastal pärast tema surma ja mille ta muutis 3D-kujutiseks, teatab livescience.com.

Loughrey on My Colorful Past asutaja. Tegemist on projektiga, milles taastatakse ajalooliste isikute nägusid arhiivides olevate materjalide põhjal.

Enne fotograafia leiutamist saadi inimese näokuju vaha abil ning vahamaskid olid täpsemad kui maalidel ja joonistustel kujutatud näod.

Loughrey tehtud 3D-kujutis kuningas Henry VII näost on detailsem ja täpsem kui vahamask ning see on ka värviline.

«Ta nägu on selline, et võib välja lugeda, mida ta mõtleb. Meile meeldib vaadata ajaloolisi isikuid ja mõelda, milline oli nende elu ja saatus,» sõnas kunstnik.

Henry VII on maetud Suurbritannia pealinnas Londonis asuvasse katedraali Westminster Abbeysse, kus paljud Inglise kuningad ja kuningannad on kroonitud ja kus on ka neist mõne viimne puhkepaik.

Henry VII, kes on Tudorite dünastia rajaja, alistas 22. augustil 1485 toimunud Bosworthi lahingus Inglise kuninga Richard III (1452–1485).

Henry VII suri 53-aastasena 21. aprillil 1509 astma ja podagra tõttu.

Ta matmispaigas oleval kujul on surimaski järgi tehtud nägu, mis on katedraali esindajate sõnul väga elutruu. Kunstnik Loughrey digitaalrekonstruktsioon «äratas» kuninga taas ellu.

Kunstniku sõnul kulus tal näo rekonstruktsiooni tegemiseks kaks kuud. Ta kasutas kombinatsiooni tarkavarast, kohandatud algoritmidest ja lisandustest, mis tehti käsitsi.

Loughrey sõnul alustas ta sellega, et tegi Henry VII vahast surimaskist kõrgresolutsioonilise foto. Ta kasutas fotogrammeetriat, mis aitab kahemõõtmelised pildid teha kolmemõõtmeliseks ning lõi selle abil kuninga digitaalse näo.

Kunstnik lisas, et fotogrammeetria abil saab väga detailselt teha näiteks põsesarnasid, silmi ja ülalõualuud. Nahatoon on põhimõtteliselt käsitöö, see valmis kiht-kihilt käsitsi.

«Siis lisasin valguse ja varjud. Kui valgus on vale, siis ei ole näo tonaalsus tasakaalus ja tekivad ebatäpsused. Viimasena panin näo erimärgid ja juuksed,» selgitas kunstnik.

Loughrey kaalus, kas jätta näorekonstruktsioonil ära Henry VII surimaskil olevad vead, kuid ei jätnud, sest need annavad kuninga näole ilmekust.

Henry VII surimaski kohaselt oli kuningas pärast surma sileda näoga, teda oli raseeritud, et talle oleks lihtne teha surimaski.

15.–16. sajandi mehed kandsid tavaliselt habet ja surimaski tegemine oli selle tõttu keerukam.

«Võtsin Henry VII ajastu trende arvesse ja kujutasin ka teda habemega,» teatas kunstnik.

Lisaks Henry VII on Loughrey teinud Šoti kuninganna Mary (1542–1587), Inglise monarhia kukutaja ja vabariigi kehtestaja Oliver Cromwelli (1599–1658) ja USA esimese presidendi George Washingtoni (1732–1799) näorekonstruktsiooni.

Digitaaltaastamisprogramm võimaldab taastada veelgi vanemaid nägusid, näiteks Vana-Egiptuse vaarao Tutanhamoni oma ja ka siis saab kasutada surimaski, kuid ka muumia pead.

«Surimaskid võimaldavad piiluda teistesse ajastutesse. Nad on nagu ussiaugud, mis võimaldavad ajas rännata. Fotograafia ei ole just väga vana, kuid nüüdisajal on olemas tehnoloogiaid, mille sidumisel fotograafiaga saame minna sadade ja isegi tuhandete aastate taha ning näha nägusid, mida oleme varem vaid ette kujutanud,» lisas kunstnik.

Pilte vaata siit.