Norra pere ei uskunud oma silmi, kui kodus põrandalauad üles võttis

Põrandalauad. Pilt on illustreeriv

FOTO: shutterstock.com

Norra põhjaosas Bodø lähedal Seivågis elav perekond hakkas selle kuu alguses oma majas remonti tegema ja nad ei uskunud oma silmi, kui nägid, mis oli nende põranda all.

Kui nad olid eemaldanud põrandalauad ja liiva, et panna sinna uus isolatsioon, leidsid nad mitu kummalist kivi ja nad jätkasid uurimist, teatab thelocal.no.

Siis jäi neile silma ümar ese, mida nad pidasid laste mänguauto rattaks. Hiljem selgus, et tegemist on vana klaashelmega.

Maja omaniku Mariann Kristianseni andmetel ehitas selle hoone tema vanavanaisa 1914. aastal ja varem ei ole seal põhjalikku remonti tehtud. Samuti ei rääkinud ta pereliikmed mitte kunagi viikingihauast.

Kui pere oli leidnud veel mitu rauast eset, kaasa arvatud kummalise kujuga kirve, võtsid nad kontakti Nordlandi maakonna kuktuuripärandi ametnikega ning leide tuli vaatama arheoloog Martinus Hauglid.

«Põranda all olnud esemed olid üllatavad. Me ei oleks iialgi arvanud, et need võivad olla viikingiajast,» sõnas pereema Mariann Kristiansen.

Norra seaduse kohaselt on kõik leiud, mis pärinevad 1537. aasta eelsest ajast, automaatselt kultuuripärand.

Nordlandi maakonna arheoloogid käivitasid pere maja põranda all väljakaevamised ja nende sõnul on tegemist viikingiajastu hauaga ning leitud esemed on hauapanused.

Nad selgitasid, et Norras ei ole varem leitud maja alt viikingihauda ja see on esimene selline leid.

Esemete uuring näitas, et need on ajavahemikust 950 – 1050 pKr. Edasised väljakaevamised peaksid näitama, kas seal on inimskelett.

Viikingid olid muinasskandinaavia sõdalased-meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil. 

Viiking. Pilt on illustreeriv

FOTO: shutterstock.com

Viikingiaja alguseks loetakse tinglikult 8. juunit 793, mil kroonikate järgi põhjast tulnud sõjamehed-röövlid ründasid Põhja-Inglismaal Lindisfarne'i kloostrit ning tapsid ja hävitasid kõik, mis ette jäi.

Peamised allikad viikingiaja kohta on arheoloogia ning Islandi, Taani ja Norra saagad.

Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile.

Pilti vaata siit.