VIDEO ⟩ Pingviinide väljaheidetest lekkinud naerugaas pani teadlaste katuse sõitma

Inna-Katrin Hein
Copy
Keiserpingviinid Antarktikas
Keiserpingviinid Antarktikas Foto: Stringer/Reuters/Scanpix

Teadlaste sõnul ei ole dilämmastikoksiidi saastatus naljaasi ning rõhutati, et tegemist on märkimisväärse kasvuhoonegaasiga, mis võib tekitada ülemeeliku meeleolu ja narkotrippi meenutava seisundi. 

Taani Kopenhaageni ülikooli teadlaste sõnul uurisid nad Atlandi ookeani lõunaosas Lõuna-Georgia saarel kuningpingviinide (Aptenodytes patagonicus) väljaheiteid, millest eraldus nii palju dilämmastikoksiidi, et see tegi nad haigeks, teatab news.sky.com.

Pingviinikoloonia väljaheidetes on naerugaasi sisaldus umbes 100 korda kõrgem kui väetatud põllul.

Kopenhaageni ülikooli teadlane Bo Elberling selgitas, et inimese uimastamiseks on vaja märkimisväärset kogust dilämmastikoksiidi, mis on umbes 300 korda saastavam kui süsihappegaas.

Hullunud teadlane. Pilt on illustreeriv
Hullunud teadlane. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

«Olles mitu tundi uurinud pingviinide guanot, mis on ka merelindude ja nahkiirte ekskrement, hakkas ka kõige tugevamal uurijal katus sõitma. Teadlased tundsid end uimaselt, neil oleks nagu narkolaks ja tekkis ka peavalu,» selgitas teadlane.

Nahkhiirte väljaheited
Nahkhiirte väljaheited Foto: ZUMAPRESS.com/scanpix

Pingviinid söövad kalu ja koorikloomi, kes toituvad planktonist. 

Pinnases olevad bakterid tekitavad pingviinide väljaheidetes dilämmastikoksiidi, mis on kasvuhoonegaas.

Elberling jätkas, et paikades, kus on palju pingviinide väljaheiteid, on ka palju dilämmastikoksiidi ning paikades, kus väljaheiteid ei ole, on nimetatud ainet vähe.

Teadlane rõhutas, et loomade väljaheidete uurimine on tähtis Taani põllumajandusele, mis kasutab lämmastikväetiseid, millest eraldub suures koguses dilämmastikoksiidi.

«Saame õppida, kuidas ja millal optimaalsetel tingimustel maad väetada, et mullabakterid toodaksid dilämmastikoksiidi,» selgitas taanlane.

Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse.

Seda kasutatakse meditsiinis tuimasti ja valuvaigistina, kuid ka toitude tegemisel ja depressiooni leevendamisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles