Mai viimasel esmaspäeval aset leidnud rassismijuhtum Minneapolises, USAs on põhjustanud üleriigilised meeleavaldused. Teisipäeval alguse saanud meeleavaldused on olnud üldjuhul rahulikud, kuid olukord muutus mitmes USA linnas nädala lõpuks üha vägivaldsemaks.

FLOYDI SURM

Nädala alguses, 25. mail, leidis USAs Minneapolise linnas aset laiemat üldsust puudutav rassismijuhtum, kui mustanahaline 46-aastane George Floyd suri pärast seda, kui politsei mehe vägivaldselt kinni pidas ja maha surus.

Kogu sündmusteahel ja Floydi surm jõudis ka Facebooki, kus tuhanded inimesed seda otseülekandena jälgisid. Videost oli näha, kuidas politseinik surus oma põlvega maas lamava ja kinniseotud Floydi kõri peale.

Hoiatus: video võib olla häiriva sisuga!

«Palun, ma ei saa hingata,» kostusid Floydi palved, millest on saanud üks meeleavalduste loosung.

Ühel hetkel jääb Floyd vaikseks ning on kuulda, kuidas sündmuskohal viibinud pealtnägija palub kontrollida mehe pulssi. Politseinik hoidis oma põlve Floydi kaelal ka pärast seda, kui kohale saabus kiirabi. 

Esialgu väideti, et valeraha kasutamises kahtlustatud mees (ehk Floyd) ei allunud politseile, kuid turvakaamera lindistused on selle väite praeguseks ümber lükanud.

Kiirabi viis mehe haiglasse, kuid arstid ei suutnud Floydi elu päästa ja ta tunnistati surnuks.

Mitu päeva pärast juhtunut ilmus sotsiaalmeediasse turvakaamera video, mille põhjal tundub, et Floyd on politsei autos, üks politseinik peab valvet ja teine peksab kinnipeetavat.

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

A post shared by Shaun King (@shaunking) on

SÜNDMUSTE KÄIK PÄRAST FLOYDI SURMA

Järgmise päeva varahommikul, 26. mail, pidasid Minneapolise linnapea Jacob Frey ja politseiülem Medaria Arradondo Floydi surmaga seoses pressikonverentsi.

Ameeriklanna 30. mail Texase meeleavaldustel. Maskil on kirjas Floydi palve «Palun, ma ei saa hingata», millest on saanud üks meeleavalduste loosung. 

FOTO: MARK FELIX/AFP/Scanpix

Koosviibimisel mõistis Frey politseinike tegevuse hukka. «Viis minutit jälgisime, kuidas valgenahaline ohvitser surus põlve mustanahalise mehe kaelale. Viis minutit,» rääkis Frey. «Kui sa kuuled kedagi appi kutsumas, peaksid sa aitama,» rõhutas Minneapolise linnapea, vahendab minnpost.com.

Samal pärastlõunal teatas Frey, et Minneapolise politsei oli (ennenägematult kiirelt) vallandanud kõik sündmuskohal viibinud politseinikud. Teisipäeva pärastlõunal toimunud pressikonverentsil rääkis politseiülem Arrandondo, et otsustas seda teha pärast asitõendite läbivaatamist.

Esimesesed meeleavaldajad kogunesid Minneapolises juba teisipäeval. Sajad ameeriklased kogunesid sündmuskohale, kus politseinik maas lamavale Floydile põlvega kaela peale surus.

FOTO: Carlos Gonzalez/AP/Scanpix

Teisipäeva õhtul kogunesid Minneapolises suured rahvahulgad, et avaldada meelt Floydi tapmise pärast. Tuhanded inimesed marssisid rahumeelselt umbes kolme kilomeetri kaugusel kohast, kus Floyd kinni peeti.

Meeleavaldajad marssisid ka Minneapolise politseiosakonna 3. prefektuuri poole, kus tapmisega seotud politseinikud väidetavalt töötasid. Õhtu jooksul muutus protest pingelisemaks. Politsei suunas marssivate inimeste poole pisargaasi ja välkgranaate. Meeleavaldajate pihta tulistati ka kummikuule. 

Kolmapäeval avalikustas Minneapolis juhtumiga seotud nelja ohvitseri nimed: Derek Chauvin, Thomas Lane, Tou Thao ja J Alexander Kueng.

Teisipäeval alguse saanud meeleavaldused ägenesid nädala lõpuks üleriigiliseks mässuks. Pildil on laupäeval Los Angelese poodi rüüstanud ja röövinud kodanikud. 

FOTO: VALERIE MACON/AFP/Scanpix

Kolmapäeval peetud pressikonverentsil kaitses linnapea Frey inimeste õigust protestida, kuid toetas ka politseijaoskonda, väites, et olukord oli muutunud avaliku turvalisuse küsimuseks. Ta ütles, et lõhutud autodes ja hoonetes oli relvi ja laskemoona.

Meeleavaldajad kogunesid taas kolmapäeva õhtul. Pealtnägijate sõnul panid mõned protestijad autosid ja maju põlema sihilikult. Samuti on linnas valitsevat segadust hakanud ära kasutama kriminaalid, kes röövivad poodidest tehnikat. Meeleavalduste käigus, mis kestsid hommikuni, suri üks inimene. 

Minneapolise politseiosakonna 3. prefektuuri hoone, kus neli juhtumiga seotud endist politseinikku töötasid. Hoone pandi põlema neljapäeva õhtul.

FOTO: Carlos Gonzalez/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Meeleavaldajad on Minneapolises kogunenud alates teisipäevast. Pilt on tehtud neljapäeval. Rahvas kannab plakateid loosungitega «Ma ei saa hingata» ja «Esitage süüdistus kõigile».

FOTO: KEREM YUCEL/AFP/Scanpix

Meeleavaldused jätkusid ka neljapäeval ning meeleavaldajad panid põlema Minneapolise politseiosakonna 3. prefektuuri hoone. Frey oli varem käskinud hoone evakueerida, kuid tulekahjus said kahjustada ka sajad teised hooned ning öö jooksul rüüstati ja halvati Minnesota osariigi kaksiklinnadena tuntud Minneapolise–Saint Pauli suurlinnaelu. 

Kaks meest rüüstamas ja röövimas North Carolina osariigis asuvat poodi. 

FOTO: JONATHAN DRAKE/REUTERS/Scanpix

MÕRVASÜÜDISTUS JA ÜLERIIGILISED MASSIRAHUTUSED

Neli päeva pärast Floydi surma esitati endisele politseinikule Derek Chauvinile mõrvasüüdistus ja ta võeti vahi alla. Chauvini süüdistatakse kolmanda astme mõrvas ja teise astme tapmises. Chauvin ilmub kohtu ette esmaspäeval, vahendab BBC

Reedel kehtestati Minneapolise ja Saint Paulis alates õhtul kella kaheksast liikumiskeeld. Meeleavaldused aga jätkusid. 

Meeleavaldajad Minneapolises põleva restorani ees.

FOTO: AP / Scanpix

Laupäeva hommikul teatasid ametnikud, et esimest korda pärast II maailmasõda mobiliseeritakse täielikult Minnesota rahvuskaart (sõjaväe reservvägi, mille võib kutsuda sekkuma kodumaistesse hädaolukordadesse - toim) ning kutsusid avalikkust kinni pidama kehtestatud liikumispiirangust. 

«Täna õhtul väljas olles aitate kindlasti neid, kes soovivad meie linnale halba,» sõnas Minneapolise linnapea.

Reede õhtuks olid Floydi mõrvast alguse saanud meeleavaldused kandunud vähemalt 30 linna üle kogu USA. Kui ööl vastu laupäevad need suures osas rahulikud, siis olukord muutus nädalavahetusel üha vägivaldsemaks, vahendab BBC

Meeleavaldajate vastasseis korrakaitsjatega Los Angeleses 30. mail.

FOTO: SCNG/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Üks linnadest, mida rahutused kõige rohkem on mõjutanud, on Los Angeles. California kuberner Gavin Newsom kuulutas linnas välja erakorralise seisukorra ja aktiveeris rahvuskaardi.

California osariigis Bakersfieldi linnas sõitis autoga politseijaoskonna ees meeleavaldajatele otsa tuvastamata isik. Viga sai kaks tüdrukut.

Meeleavaldaja Atlantas põlenud politseiauto katusel. Mees on enda kätte saanud ka politsei kaitsekilbi.

FOTO: AFP / Scanpix

Seattle'i meeleavalduste käigus võttis üks noormees hävitatud politseiautost relva, mille teine relvaga ähvardav meeleavaldaja temalt ära võttis.

Rahvuskaart on pühapäeva varahommikuks aktiveeritud järgnevates USA osariikides: Colorado, California, Georgia, Kentucky, Minnesota, Missouri, Ohio, Tennessee, Texas, Utah, Washington ja Wisconsin, vahendab The Guardian.

Meeleavaldajad Atlanta tänavatel laupäeval, 30. mail.

FOTO: AFP / Scanpix

New Yorgis pandi põlema umbes 20 politseiautot ja vahistati kümneid inimesi. Ka Atlantas jäid meeleavaldajad pärast liikumiskeelu algust tänavatele, kahjustades vara ja sõidukeid. Arreteeriti kümneid inimesi.

New Jersey's liitusid meeleavaldajatega ka politseinikud.

Nii reedel kui ka laupäeval kogunes hulk meeleavaldajaid Washingtoni Valge Maja juurde, kus nad seisid vastamisi rahvuskaardiga.

Meeleavaldajad seisid laupäeval, 30. mail Valge Maja ees vastamisi salateenistuse,  politsei kui ka rahvuskaardiga.

FOTO: AFP /Scanpix

Indianapolis oli üks linnadest, kus laupäeva jooksul toimus rahulikke proteste, mis hiljem muutusid vägivaldseks. Seal on leidnud aset vähemalt kolm tulistamist, üks ohvritest suri, ametnike sõnul ei ole ükski politseinik tulirelva kasutanud.

Sotsiaalmeedias levib ka videoklipp, mis näitab, millist vägivalda kasutavad korrakaitsjad meeleavaldajate vastu.

Philadelphias sai meeleavalduste käigus vigastada 13 politseinikku, ja vähemalt 35 kodanikku vahistati kaupluste rüüstamise, politseiautode ja hoonete hävitamise eest.

Washingtonis Valge Maja ees sai üks meeleavaldaja viga. Vigastusi on üleriigiliste meeleavalduste käigus olnud nii protestijate kui ka politseinike seas. 

FOTO: ALEX WONG/AFP/Scanpix

Pühapäeva hommikuks on paljudes USA linnades, sealhulgas Miamis, Portlandis, San Fransiscos, Louisville's, ajavahemikus kella 20 kuni 5.30 kehtestatud liikumiskeeld. 

Laupäeval leidis Salt Lake Citys aset juhtum, kus mees väljus oma autost ning hakkas vibupüssiga meeleavaldajate poole nooli laskma, vahendab TMZ.

Politsei kasutab meeleavaldajate vastu pisargaasi ja kummikuule. Naine pildil on Denveri elanik, keda pritsiti meeleavalduste käigus pisargaasiga. 

FOTO: Michael Ciaglo/AFP/Scanpix

Olukorda filminud naine küsib vanemalt mehelt, kas ta on ameeriklane. «Jah, ma olen ameeriklane, alati...» kostab mees ja sätib samal ajal järgmist noolt laskma. Video viimastel sekunditel on näha, kuidas meeleavaldajad meest ümbritsevad. Mehe auto pandi põlema.

Nii mõnigi politseivägivalla vastu protestija on meeleavalduste käigus saanud viga.

FOTO: JASON CONNOLLY/AFP/Scanpix

Laupäeva õhtul ütles USA president Donald Trump, et George Floydi surm on ameeriklasi täitnud õuduse, viha ja leinaga. «Ma seisan teie ees kui iga rahu taotleva ameeriklase sõber ja liitlane,» ütles Trump ning süüdistas rüüstajaid ja anarhiste Floydi mälestuse häbistamises. «Ma ei luba vihastel rahvajõukudel domineerida - seda ei juhtu,» lisas president.

Meeleavaldused on muutunud vägivaldseks ning vigastatud protestijad vajavad meditsiinilist abi.

FOTO: SAM WOLFE/REUTERS/Scanpix

Arvukad meediaväljaanded, sealhulgas CNN, Reuters ja MSNBC, teatasid, et nende protestijaid kajastavaid töötajaid on tabanud kummikuulid ja keemilised ained, ning mitu ajakirjanikku on vahistatud.

Alates neljapäevast on üle riigi vahistatud üle tuhande meeleavaldaja, kuid laupäevased numbrid puuduvad. Pildil peetakse kinni New Yorgi elanikku.

FOTO: Vanessa Carvalho/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Meeleavaldused on praeguseks toimunud vähemalt 75 suuremas ning väiksemas USA linnas, vahendab New York Times. Üle riigi on kinni peetud umbes 1400 meeleavaldajat, kuid arv võib olla kõrgem, sest puuduvad laupäevased numbrid.

Pühapäeval jõudsid meeleavaldused ka Inglismaale. Nimelt kogunesid sajad meeleavaldajad Londoni kesklinna ja marssisid sealt USA saatkonna ette.

USA meeleavaldused on jõudnud ka Londonisse.

FOTO: JUSTIN TALLIS/AFP/Scanpix