Suurem kriis alles ees: korraldajad peavad kontsertide toimumiseks hakkama peale maksma

5MIINUST kontsert Tartus, Alexela loomelava, 14.02.2020

FOTO: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

Olukord muusikamaastikul pole kiita. Kuigi suvel saab korraldada juba esimesi kontserte, loovad piirangud olukorra, kus jätkusuutlikult ei ole võimalik veel pikemat aega tegutseda.

Olukorra teeb eriti keeruliseks piletite tagastamine, kus ühel pool korraldajad ja teisel pool ostjad mitmetes riikides on piletite tagasiostmise kohta kehtestatud eraldi reeglid, et vähendada võimalikku halduskaost. Näiteks Lätis ja Leedus öeldi, et eriolukorra jooksul korraldajad pileteid tagasi ei osteta. Korraldajatele anti võimalus aega võida, et pärast eriolukorra lõppu otsustada, kas ja millal mõni üritus toimub. Belgias saab edasi lükkunud kontserdi pileti tagasi müüa vaid siis, kui suudab inimene tõestab, et tal pole uuel kuupäeval võimalik üritusest osa võtta.

«Enne kontsertide toimumist ju makstakse ära riigile piletite pealt käibemaks, vahendustasu, turunduskulud on kõik tehtud, et tegelikult näiteks suvefestivalide mõttes on aasta aega juba tööd ette tehtud ja tegelikult juba piletite pealt kõik tasud riigile ja piletimüügi vahendusfirmadele tasutud,» seletas Live Music Estonia juht Henri Roosipõld «Vikerhommikule» antud intervjuus, et tagasiostetud piletite pealt tuleb aga maksta piletimüügivõrkudele vahendustasu ja kui üritust uuesti korraldama hakatakse, tuleb ka taas riigile tasuda. «See kulude hulk läheb nii suureks, et kuidagi selline arusaam luua, et kuidas piletitega toimida, oleks hästi vajalik.»

«Kui me arvestame ka seda, et tänavu jäävad paljud üritused või festivalid suvel ära ja need lükatakse järgmisesse aastasse, siis ühelt poolt see tähendab ju loomulikult seda, et korraldajatel jääb nii-öelda üks aasta igasugused sissetulekud teenimata,» rääkis Roosipõld. «Lisaks sellele tõepoolest hakatakse veel peale maksma eelmise aasta töö eest ja järgmise aasta töö eest ka võib olla, olenevalt kaua kestab see olukord.»