USA president Donald Trump viidi mõneks ajaks Valge Maja alusesse punkrisse

Donald Trump 30. mail 2020

FOTO: YURI GRIPAS/REUTERS/Scanpix

Ameerika Ühendriikides on rahvas juba mõnda aega meelt avaldanud, kaasa arvatud pealinnas Washingtonis presidendi residentsi Valge Maja juures, kus lasti käiku tühjad pudelid, kivid ja kaikad.

Kuna möödunud nädalalõpul muutus olukord kriitiliseks, siis viisid salateenistuse agendid president Donald Trumpi Valge Maja all asuvasse salapunkrisse, teatab nytimes.com.

Lisaks presidendile viidi sinna ka ta abikaasa Melania Trump ja poeg Barron Trump.

CNNi andmetel pääses Trumpide pere Valgesse Majja tagasi, kui olukord oli mõnevõrra rahunenud.

Valge Maja punkrit kasutas 2001. aasta terrorirünnakute ajal USA asepresident Dick Cheney, kui arvati, et üks kaaperdatud lennukitest võib lennata Valgesse Majja.

USA suurlinnades on mässud kestnud kuuendat päeva ja see ärritab president Trumpi.  Vabariiklasest Trumpi arvates ei suhtu demokraadid piisava tõsidusega toimuvasse.

«Peate olema tugevad, demokraatidest linnapead ja kubernerid. Mässajad on anarhistid, aeg on kutsuda rahvuskaart. Maailm vaatab ja irvitab teie ja Unimüts Joe üle. Kas seda Ameerika tahabki? Ei!!!» kirjutas Trump oma tviidis.

Unimüts Joe (Sleepy Joe) on Trumpi antud hüüdnimi demokraatide tõenäolisele presidendikandidaadile, endisele asepresidendile Joe Bidenile.

Trump teatas veel, et valitsus plaanib klassifitseerida antifašistliku liikumise Antifa terroristlikuks organisatsiooniks. Trump süüdistab, et selle ühenduse eestvedamisel on protestid muutunud vägivaldseks.

Politseinikud, mässajad, süüdatud autod ja kummuli keeratud sõiduk USAs pealinnas Washingtonis, kus avaldati meelt afroameeriklase George Floydi surma pärast.

FOTO: Alex Brandon/AP/Scanpix

Seadusetundjad nimetasid Trumpi teadet Antifa kohta põhiseadusega vastuollu minevaks, kuna USAs ei ole seaduspunkti, mille alusel saaks USAs tegutsevat grupeeringut määrtaleda kui terroriorganisatsiooni.

Antifa (saksakeelsest sõnast Antifaschismus) on globaalne militantne antifašistlik liikumine, mis ühendab vasakäärmusliku ja anarhistliku maailmavaatega inimesi, kes seisavad enda väitel vastu rassismile, islamofoobiale, homofoobiale ja seksismile, samuti fašisminähtustele.

Umbes 40 USA linnas kehtestati 31. maist väljaastumiste tõttu liikumiskeelde. Erinevates osariikides ja linnades on erinevad seadused ja selle tõttu on ka liikumispiirangud erinevad. USA meedia teatel pidas politsei möödunud nädalalõpul mitmes linnas kinni üle 2500 inimese.

USAs algas protestilaine pärast seda, kui 25. mail suri Minneapolises 46-aastane afroameeriklane George Floyd, kellele valgenahaline politseinik vajutas põlvega kaelale ja kinnipeetu ei saanud üheksa minuti jooksul korralikult hingata.