Millest sai Minneapolises hukkunud George Floydi juhtum alguse?

George Floyd, kes hukkus 25. mail 2020 Minneapolises politseivägivalla tõttu

FOTO: Christopher Harris/AP/Scanpix

Afroameeriklane George Floyd suri 25. mail Minnesotas Minneapolises politsei jõu kasutamise tagajärjel ning ta surmani viinud sündmused leidsid aset vaid poole tunni jooksul.

Bbc.com teatel algas juhtum Minneapolise Cup Foods toidupoes, kus 46-aastane Floyd oli ostmas sigarette ning kaupluse omaniku Mike Abumayyalehi sõnul oli Floyd püsikunde, kellega ei olnud probleeme. Omanik lisas, et 25. mail ei olnud ta juhtmi ajal poes.

Minneapolise politsei sai Cup Foods töötajalt kõne, et üks klient üritas kauba eest maksta võltsitud 20-dollarilisega.

Helistaja teatel nõudis ta tagasi kauba, milleks oli pakk sigarette, kuid klient ei olnud andnud pakki tagasi. Kaupluse töötaja lisas hädaabikeskusse helistades, et see ostja võis olla kas joobes või narkootikumi mõju all.

Esimene politseiauto jõudis sündmuskohale paar minutit pärast hädakõnet ja nad leidsid müüja poolt kirjeldatud mehe, kelleks oli Floyd, koos kahe kaaslasega poe juures.

Christopher Harrise (vasakul) avaldatud foto, millel ta on koos George Floydiga

FOTO: Christopher Harris/AP/Scanpix

Kaks politseinikku läksid tema juurde, ühel oli relv välja võetud ja nad nõudsid, et Floyd näitaks oma käsi.

Politseinikud teatasid hiljem, et Floyd oli neile füüsiliselt vastu hakanud ja ta käitumine oli ebaadekvaatne ning nad arvasid, et ta võib olla narkojoobes ja seega ohtlik.

Seni ei ole selge, miks üks politseinikest relva välja võttis.

Politseinikud panid Floydil käed raudu ja surusid alguses vastu majaseina istuma. Siis tõstsid ta püsti ja viisid üle tee, et panna ta oma autosse. Olukord muutus ärevaks, kuna mees oli selle vastu. 

Politseinike teatel ei tahtnud kinnivõetud mees autosse minna ja teatas, et tal on klaustrofoobia ehk ta kardab väikseid kinniseid kohti.

Siis saabus sündmuskohale teine politseipatrull, üks politsenikest oli 44-aastane Derek Chauvin.

Minneapolise endine politseinik Derek Chauvin, keda süüdistatakse Goerge Floydi elu võtmises

FOTO: ZUMAPRESS.com/scanpix

Neli politsenikku surusid Floydi asfaltile, kohal olnud jäädvustasid selle videole, mis hiljem hakkas sotsiaalmeedias levima.

Video teinute sõnul ei saanud Floyd end selles olukorras kaitsta, ta käed olid seljataga raudus.

Chauvin vajutas oma põlvega Floydi kaelale ning kinnipeetu üritas kähiseval häälel öelda, et ta ei saa hingata. 

Floyd oli enne teadvusekaotust palunud, et politseinik võtaks oma põlve ära, sest muidu ta sureb.

Cnn.com andmetel hoidis Chauvin põlve Floydi kaelal 9 minutit, millest 2 minuti jooksul lebas mees maas ega reageerinud mitte millelegi.

Juhtumi tunnistajaks olnud hüüdsid politseinikele, et maaslamaja ei saa hingata ja ta tuleks vabastada.

Kui Floyd enam ei liigutanud, nõudsid inimesed, et politseinikud katsuksid mehe pulssi ja üks korrakaitsjatest katsuski, kuid ei leidnud seda.

Kohal olnud täheldasid, et 25. mail 2020 kell 20.27 Minneapolise aja järgi võttis politseinik Chauvin Floydi kaelalt põlve ära. Kohale kutsutud kiirabi viis mehe haiglasse, kus ta tund hiljem surnuks kuulutati.

Floydi surnukehale tehti lahkamine, mille kohaselt kaotas mees elu lämbumise tõttu. Ka Floydi terviseprobleemid mõjutasid ta traagilist elukaotust.

Minneapolise politsei vallandas Derek Chauvini, kui ilmnes, et ta vajutas oma põlvega minuteid kinnipeetu kaelale.

Chauvin peeti kinni ja endis politsenikku süüdistatakse surma põhjustamises. Ta antakse kohtu alla.

Chauvini abikaasa Kellie Chauvin teatas sotsiaalmeedias, et lahutab mehest ja tunneb George Floydi perekonnale kaasa.

Lisaks Derek Chauvinile on Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) ja Minnesota võimude käsul peetud kinni veel kolm politseinikku, kellele esitatakse tõenäoliselt süüdistus vägivalla kasutamises.

Minneapolise linnapea Jacob Frey teatas, et kõik neli politsenikku, kes on seotud Floydi juhtumiga, on vallandatud.

«Kui oled afroameeriklane, ei tähenda seda, et pead surema,» sõnas linnapea pressikonverentsil.

Floydi perekonna arvates võivad neli politseinikku pääseda võrdlemisi kerge karistusega ja nad ei ole sellega rahul.

Pärast Floydi surma tekkisid mitmel pool USAs väljaastumised, mille loosungiks on «Black Lives Matter» (Afroameeriklaste elud on tähtsad). Mässud kestavad seni.

Protestijad 31. mail 2020 Washingtonis Valge Maja juures plakatiga «Black Lives Matter»

FOTO: ROBERTO SCHMIDT/AFP/Scanpix