KAS SIDEMED ESIVANEMATEGA ⟩ Inglismaa vutimees ärkas koomast: prantsuse keel vabalt suus

Manchester United akadeemias tudeerinud jalgpallur Rory Curtis sattus 2014. aastal autoavariisse, mis muutis mehe elu dramaatliselt. Curtis rääkis BBCile oma loo, mille põhjal saaks kirjutada uskumatu süžeega filmistsenaariumi.

Kuni 22-eluaastani oli Curtis Inglismaa tippklubi Manchester Unitedi akadeemias juunioride vanuseklassi ründaja, siis aga ammendusid tema oskused ja järgmisele tasemele ta ei küündinud.

Augustis 2014 purunes noormehe maailm, kui ta sattus liiklusõnnetusse. Vigastused olid sedavõrd tõsised, et tohtrid olid sunnitud jalgpalluri viima kunstlikusse koomasse. Kuue päeva pärast toodi ta koomast välja, kuid ees ootas pikk ja raske ravikuur.

Curtise lähedastele räägiti, et mees ei hakka enam kunagi rääkima, ega ka liikuma. Curtis tõestas, et mõlemad prognoosid osutusid vääraks.

Curtis šokeeris kõiki juba esimeste õnnetusjärgsete sõnadega. Noormees hakkas rääkima järsku täiesti puhast prantsuse keelt, kuigi ta oli keelt õppinud vaid algkoolis ja mingit annet tal keelte peale ei olnud.

Haiglas Curtise eest hoolt kandnud Prantsuse päritolu meditsiinitöötaja oli nii üllatunud, et küsis mehe isa käest, millisest Prantsusmaa maakonnast nad pärit on. Kummalisel kombel oli Curtise võime lühiajaline, mõne aja pärast kadus prantsuse keel noormehe peast sama äkki, kui oli sinna ilmunud. 

Pärast juhtunut alustas Curtise isa sugupuu uurimist. Selgus, et perel olid sugulussidemed Prantsusmaal Normandia maakonnas. Seosed Normandiaga ulatusid aga kaugesse, 200 aastatagusesse minevikku. See kõik tõstatas Curtise äkilisest prantsuse keele kõnelemisest rajusid stsenaariume.

«YouTube`is leidub minust palju videosid, kus avaldatakse arvamust, et aju võib talletada teatud asju läbi erinevate sugupõlvede. Liikus veel mitmeid vandenõuteooriaid. Täesti hull värk,» rääkis Curtis BBCile. 

Curtise elulugu pole tulvil mitte ainult vasturääkivustest, vaid seal leidub ka nendest vabanevat pääsemist.

Lapsena haigestus Curtis tõsisesse viirusnakkusesse, millest eluga pääsemiseks olid võimalused 50:50. Curtis sai terveks, ja mitte ainult, talle ei jäänud haigusest ka mingeid tüsistusi. 

«Olin õnnelik laps, sest jäsemed jäid raskele haigusele vaatamata täiesti terveks. Ainus mind vaevanud tüsistus oli see, et pidin aasta otsa prille kandma. Arstid olid toimunust hämmingus.»

Birminghamist pärit noormees oli nagu iga teinegi Briti poisiklutt vaimustuses jalgpallist, valusad vigastused ja kire vaibumine tõmbasid profikarjäärile kriipsu peale. Viimaseks jäänud kohtumises enne saatuslikku autoavariid murdis Curtis sabakondi ja puusa.

Ja taaskord hämmastas Curtis tohtreid. Talle ennustati liikumispuuet, kuid ei möödunud kuigi kaua aega, kui Curtis jalad alla võttis.

«Väga täpselt ei mäleta, kui kaua aega kulus, aga varsti olin jalgel. Arstid olid šokis. Eriti suured silmad tegid nad nähes, et ma isegi ei longanud.»

Arstide rangele keelule vaatamata naases Curtis jalgpallitreeningutele. Teda hoiatati, et mingil juhul ei tohi ta peapõrutust saada, kuid juba esimesel treeningul sai ta küünarnukiga kõva hoobi vastu nägu. «Isa oli tribüünil hulluks minemas, kui seda lööki nägi,» meenutas Curtis.

Traagiline õnnetus pani mehe eluväärtusi ümberhindama. Saavutusvajadus ja täiuslikkuse otsimine on asendunud aja veetmisele lähedastega. 

Curtis töötab nüüd õpetajana juuksurikoolis. Nii jätkab ta peretraditsioone.  

«Emal on kuus õde, kõik nad on õpetajad. Vanematel on juuksurisalong. Nii, et olen need kaks asja endas ühendanud,» selgitas Curtis.