Transsooline Nathan: pole mõistlik alustada selle suure muutumisega, kui sa pole sada protsenti kindel

manna ja Nathan

FOTO: IDA raadio

Telliskivi Loomelinnakus tegutseva sõltumatu arvuti-raadio IDA eetrisse naasis üle kahe kuu kohalik räppar manna, kes võttis ette teema, millest Eestis väga palju ei räägita – transsoolisus.

Noor muusik intervjueeris transsoolist Nathanit, kelle arvates võiksid inimesed antud teemast veidi rohkem teada. Nathan nendib, et tema jaoks otsest klõpsu ära ei käinud, vaid kõik on kujunenud pigem terve elu jooksul: «Kui ma hakkasin uurima neid asju ja teadma inimestest, kes olid ka reaalselt seotud sellega, siis sain aru, mis need kõik sõnad tähendavad ja, et Eestis saab reaalselt tegeleda sellega.»

Nathani jaoks tundus muutumisprotsess igati loogiline ja esimese asjana otsustas ta oma soovist rääkida sõpradele. «Ma ei arvanud, et sõbrad kuidagi halvasti ütlevad ja õnneks nad ei öelnud ka – ma pole ühtegi inimest kaotanud selle pärast. Järgmine samm oli muidugi emale rääkida, sest olin toona veel alaealine ja sealt läksin edasi arstide juurde. Doktor Imre Rammul on see mees, kes saab ainsana Eestis nüüd selleks (soovahetuseks – toim.) lubasid anda.»

«Üldiselt on see suht suur koormus inimestele, aga kuna ma olen nii kindel selles olnud, siis see on minu jaoks kuidagi loogiline olnud – teen need asjad ära ja olen see, kes ma olen,» rääkis Nathan. «Minu arust on see mõjunud rohkem teistele kui mulle. Teised küsivad kuidagi rohkem ja kahtlevad minus rohkem kui ma ise. Üldiselt on ikka hästi olnud kõik.» Nathani sõnul on olnud suurimaks katsumuseks nime muutmine, sest sellega on inimestel kõige raskem harjuda: «Kui sul on pikaajalised sõbrad ja pereliikmed, kes on ühe nimega kutsunud sind su terve elu, siis on mitte ainult sinu, vaid ka nende jaoks raske ümber harjuda.» Ta teab omast kogemusest, et inimestele tuleb anda aega ja ei tohi kohe alla anda. Nathan tunnistas, et tõukas ka ise inimesi eemale ja palus end kutsuda uue nimega, kuid ajaga on ta ise ka aru saanud, et inimesel võtab selline asi aega ja lõpuks inimesed ikka näitavad oma tõelisi värve. «Need inimesed, kes pole siiani olnud nõus, on õnneks nüüd hakanud ümber harjuma, kaasa arvatud mu pereliikmed...osa neist.»

«Mu klassikaaslased on olnud väga toetavad selles. Minu seltskond oli üks esimesi, kes hakkas mind kutsuma mu soovitud nimega,» meenutas ta. «Kuidagi jutu käigus mainisin, et tunnen end sellisena ja palusin austada seda. See ei olnud selline südamelähedane vestlus, aga see oli vähemalt minu jaoks suht chill.» Ka perele teatamine toimus Nathani jaoks muretult: «Rääkisin esmaselt emale ja kellelegi teisele pole ma ise otseselt rääkinud – see kuidagi levis lihtsalt ema kaudu. Mu pere võttis aga õnneks hästi vastu seda. Tean ka isiklikult väga palju inimesi, kellel pole õnnelikult läinud see, mis minu arust on nõme. Ei saa aga muuta inimeste uskumusi, kui sa isegi väga tahad. Kui sul ongi olnud mingi negatiivne tagasiside sellele, siis kõige parem on proovida olla tugev – seda on küll lihtne öelda, aga see on ajutine. Küll sa ise saad ajaga aru, et sul polegi vaja inimesi, kes sinust halvasti arvavad.»

«Alguses muidugi, kui ma õppisin end n-ö mugavamalt tundma enda kehas, siis oli see keeruline nii minu kui ka teiste jaoks. Väga palju oli olukordi, kus inimesed ei öelnud midagi halvasti, aga lihtsalt tõmbusid eemale, sest nad ei olnud harjunud sellise asjaga. Minu arust see kõik aga sõltub sellest, kuidas sa ise ennast enda kehas tunned. Kuna mina olen ise palju enesekindlam, siis kõik mu ümber võtavad seda palju leebemalt,» tõdes ta.

Tänasel päeval on Nathan endaga nii rahul, kui olla saab. «Kindlasti saab asju parandada ja endas arendada, aga näiteks kaks aastat tagasi ma poleks iial osanud arvata, et ma olen nii enesekindel endas – see on väga suur samm mu jaoks,» tunnistas ta. Nathani arvates sõnastab iga inimene lõpliku muutumise enda jaoks ise: «Ma ei hakka detailidesse laskuma, aga minu jaoks on kõige peamine hormoonravid ja pärast seda operatsioonid. Need on küll väga kulukad ja tüütud, aga minu jaoks isiklikult on need tähtsad asjad, mis ma tahan läbida ja enamik neist on juba läbitud. Oleneb muidugi, mis muutumist sa teed, sest kui sa muutud näiteks naissoost isikust meessoost isikuks, siis on kahjuks neid etappe ikka väga palju rohkem.»

Eestis saab ametlikke muutusi teha alles 18-aastaselt. «Minu arust pole mõistlik alustada selle suure muutumisega, kui sa pole sada protsenti kindel selles,» lausus Nathan. «Kui sa kardad seda, siis ma soovitaks leida ennast ja leida endas see enesekindlus, kus sa ei pea lähtuma teiste arvamustest, et enda jaoks meeldiv olla. See on siiski sinu enda otsus – sa ei tee seda teiste jaoks.» Nathan nentis, et on hästi palju inimesi, kes ei jõua muutumise eest maksta või ei saa endale seda lubada: «Nad võib-olla näevadki välja natukene teistsugused ja mitte sellised nagu iga teine kutt, keda sa tänaval näed, aga ta võibki olla teistsugune ilma, et ta mingi friik oleks.»

Kuula intervjuud lähemalt IDA raadiost!