ALATUD LAPSED ⟩ Kiirlaenu võtnud tütar tõi emale ja isale 10 000-eurose võla kaela

Kiirlaenu on lihtne võtta, aga tagasimaksmisega võib raskusi tekkida. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Eero Vabamägi

Selle aasta esimese nelja kuuga tehti politseisse 39 avaldust, mis olid seotud teise inimese dokumendi kasutamise või dokumendi võltsimisega. Paljudel kordadel olid aga just kuriteo ohvriks langenute enda lapsed selle taga, et kasutasid oma vanemate dokumente järelmaksu- või laenulepingu sõlmimiseks. 

15. juunil alustati politseis menetlust selle kohta, kuidas 44-aastane naine kasutas oma lähedase isikuandmeid, pangaandmeid ja paroole ning esitas interneti vahendusel oma lähedase andmetega kiirlaene väljastavatele äriühingutele laenutaotlused ja sõlmis laenulepinguid kokku ligikaudu 10 000 euro eest.

«Selles loos on tegemist pereliikmetega, kelle teadmisel naine dokumente kasutas. Küll aga ei olnud pereliikmed lõpuni teadlikud, mida täpselt naine nende dokumentidega teeb ning ilmselt ei olnud pereliikmed kursis, et naine võtab nii suures mahus laene krediidiasutustest, mille intressimäärad on sedavõrd kõrged,» kommenteeris Põhja ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kadi Ruus juhtumit Elu24-le.

Kuna summad paisusid aja jooksul päris suureks pöördus naine lõpuks ise avaldusega politseisse.

Nagu sageli juhtub, oli naise plaan pärast iga laenu raha tagasi maksta, kuid asi väljus kontrolli alt.

«Nüüd tuleb pereliikmetel kriminaalmenetluse kõrval ka tsiviilkohtus hakata laenufirmade nõudeid vaidlustama, mis on omakorda aega ja energiat nõudev protsess,» selgitas Ruus.

Vanema nimel järelmaksu võtmine

27. mail alustas politsei menetlust selles, et 20. mail kasutas 34-aastane mees enda ema, 56-aastase naise teadmata ja nõusolekuta ID-kaarti järelmaksuga mobiiltelefoni ostmiseks maksumusega 622 eurot.

Järeltulijad võivad vanemate teadmata pangaandmetele ja dokumentidele ligi pääsedes teinekord palju pahandust tekitada. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Remo Tõnismäe

Juhtunu täpsemad asjaolud selgitab kriminaalmenetlus, paragrahvi alusel, mis käsitleb arvutikelmust. Sellise teo eest saab määrata rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

«Taoliste juhtumitega puutub politsei aeg-ajalt kokku ning enamasti on taustaks see, kui vanem ehk ohver on palunud enda eest näiteks teha ülekande või maksta arve,» rääkis PPA Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhtivuurija Maarja Tagu Elu24-le.

Teistel juhtudel on vanem jätnud näiteks enda ID-kaardi koos PIN-koodidega kättesaadavasse kohta.

Tagu sõnul on mõlemal juhul hiljem kasutatud saadud paroole kuritegelikul eesmärgil vanema teadmata ja nõusolekuta.

«Internetikeskkonnas on sellist kelmust suhteliselt lihtne teha, kui saada enda valdusesse vanema ID-kaart ja selle paroolid. Valitud keskkonnas luuakse vanema nimel konto, kuid andmeteks pannakse üldjuhul kas enda kontaktandmed või osaliselt valed kontaktandmed,» kirjeldas Tagu.

Nii laekuvad kirjad või lepingud kelmi sisestatud meilile ja sageli ei avastata pettust enne, kui jäädakse hätta maksmisega või raha ei tasuta üldse.

On ka juhtunud, et kuigi vanem esitab politseisse avalduse, palub ta hiljem selle tühistada, kuna laps lubab ise tekkinud kahju hüvitada.

Abiprokurör tuletabki siinkohal meelde, et justnimelt selliste juhtumite pärast ei tohiks oma dokumente teistele inimestele kasutamiseks anda ning isegi pereliikmete puhul tuleks sellist sammu kaaluda vaid juhul, kui selleks on väga mõjuv põhjus või vajadus.

«Samuti tuleks alati veenduda, milliseid tehinguid tehtud on ning pigem hoida võimalusel oma rahaasjad enda kontrolli all,» tuletas Ruus meelde lihtsat tõde.

Tagu sõnul tasub aga siinkohal meeles pidada ka seda, et alaealised lapsed võivad kasutada ära pigem vanema internetikeskkonda salvestatud krediitkaardiandmeid ja teevad nende andmete alusel ka suhteliselt lihtsalt erinevaid internetioste. «Näiteks ostetakse internetimänge Google’i mängukeskkonnas,» selgitas Tagu.

Viimati laekus politseile vanema teadmata tehtud ülekannete kohta teade 9. juunil. Nimelt tehti Tartus elava eaka mehe pangakontolt tema teadmata suures summas ülekandeid ja tehinguid. Esialgne kahju on 6198 eurot

Dokumendi kuritarvitamine väheneb

«Kui rääkida dokumentide kuritegelikust kasutamisest üldisemalt, siis kuna kaasaegset passi, juhiluba ja ID-kaarti on keerulisem võltsida, on vähenenud ka taoliste kuritegude arv,» sõnas Tagu.

Küll aga teatatakse politseile isikutunnistuse kuritarvitamisest, kus teise inimese dokumente on kasutatud.

Politsei tuletabki siinkohal meelde, et tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamine on kriminaalkorras karistatav kuni kolmeaastase vangistusega.

Selle aasta esimest nelja kuud eelmise aasta sama ajaga võrreldes on tähtsa isikliku dokumendi võltsimine, kasutusse andmine ja kuritarvitamine vähenenud.

2019. aasta esimese nelja kuuga tehti avaldusi KarS § 347 ehk tähtsa isikliku dokumendi võltsimise kohta kolm, tänavu on selliseid avaldusi politseisse laekunud vaid üks

KarS § 348 ehk võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise ja kasutada andmise avaldusi tehti möödunud aasta esimese nelja kuu jooksul 21, sel aastal on selliseid kuriteoteateid laekunud politseile aga 15.

KarS § 349 ehk tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise kohta tehti eelmise aasta esimese nelja kuu jooksul avaldusi 32. Selle aasta esimese nelja kuu jooksul on politseile laekunud avaldusi 23

Kokku ulatus eelmise aasta esimese nelja kuu jooksul taoliste avalduste arv 56ni ja sel aastal on politseisse avaldusi kokku tehtud 39.

«Vaatamata sellele, et tegemist on perekonnaliikmega, keda usaldame, tuleb enda ID-kaardi PIN-koode hoida siiski vaid enda teada, neid ei tohiks järeltulijate valdusesse anda ega neile kättesaadavaks teha,» pani Tagu kõigile südamele. 

Kindlasti tasub meeles pidada ka seda, et ainult ID-kaardiga, kui puuduvad andmed PIN-koodide kohta, lepinguid interneti vahendusel ei sõlmita. Lepingut saab internetis allkirjastada ainult PIN-koode teades.

«Kindlasti soovitame vanematel mitte avaldada ka erinevatesse veebikeskkondadesse sisenemise kasutajatunnuseid ja paroole,» lisas Tagu.

Kuidas vältida taoliste kuritegude ohvriks sattumist

* Hoia oma kaardi koode teiste eest salajas.

* Ära kirjuta ühtegi koodi kaardile ega hoia koos kaardiga. Säilita neid turvalises kohas või veel parem: õpi pähe ja hävita PIN-koodi ümbrik.

* Kui oled toimingud lõpetanud, logi teenusest välja ja sulge veebilehitseja.

* Veebilehitsejad võivad mugavuse nimel PIN1-koodi ajutiselt meelde jätta. Seetõttu võib järgmisel arvutikasutajal õnnestuda mõnda veebiteenusesse sinu nime all sisse logida PIN1-koodi sisestamata.

* Kui kaart on varastatud või kaotatud, helista sertifikaatide peatamiseks kohe abiliini telefoninumbril 1777 ning dokumendi kehtetuks tunnistamiseks pöördu lähimasse PPA teenindusse.

* «Juhul kui tekib kahtlus, et keegi on sinu isiklikke dokumente väärkasutanud, julgustan võtma ühendust otse politseiga,» sõnas Tagu. Nõu saab küsida ka helistades infotelefonil 612 3000.