Prantsuse president: ajalooraamatutest ei eemaldata ühtegi nime ja tänavatelt ei võeta maha ühtegi kuju

Prantsusmaa on üks neid Euroopa riike, kus on palju koroonaviiruse nakkuse saanuid ja viirushaiguse tagajärjel surnuid ning Macroni teade leevendustest ja tühistamistest oli väga oodatud, teatab afp.com.

«Alates 15. juunist ärkab kogu Prantsusmaa taas ellu ehk inimesed naasevad töökohtadele, kohvikud ja restoranid avatakse, kaasa arvatud Suur-Pariisis,» sõnas Macron.

Prantsuse presidendi teatel avavad nad piiri Euroopa Liidu riikide kodanikele.

«Koroonajärgset majanduse turgutamist ei saa saavutada maksude tõstmisega ja seda me ei tee, sest Prantsusmaal on maailma ühed kõrgemad maksud,» sõnas Macron.

Ameerika Ühendriikidest alguse saanud rassismi- ja politseivägivalla vastased protestid on jõudnud ka Prantsusmaale. 

Prantsuse inimõigusorganisatsioonide teatel kannatavad diskrimineerimise all eelkõige viimasel ajal Prantsusmaale sisserännanud ja seda hoolimata nende nahavärvist.

President Macron rääkis oma kõnes ka rassilisest diskrimineerimisest.

«Prantsusmaal peavad kõigil olema võrdsed võimalused haridusele ja tööle. Sageli aga on need sisserändajad, kellel neid võimalusi ei ole, nende nahavärv on kas vale või paik, kust nad saabusid, ei sobi,» sõnas Macron.

Macroni sõnul on politseinike kohus meeleavaldajaid ohjata ja nad on teinud seda hästi. Ta lisas, et kaose ja protestidega ei lahendata ühiskonna kitsaskohti ega tekitati põhjalikke muutusi.

Mitmel pool maailmas on orjusele ja rassismile viitavaid kujusid maha võetud ja grafitiga soditud, kuid Marcroni arvates ei ole see lahendus.

Prantsusmaal on neid, kes tahaksid sellised kujud maha võtta ja ajalooraamatud ümber kirjutada.

«Prantsusmaal ei kustutata ajalooraamatutest mitte ühtegi nime ja ei võeta tänavatelt mitte ühtegi kuju maha. Need, kes seda teevad, saavad karistada,» teatas Macron.

Prantsusmaal on ajalooliselt suur tumedanahaliste kogukond, kelle juured on Prantsusmaa endistes asumaades, kuid neil tumedanahalistel ei ole selliseid probleeme nagu Ameerika Ühendriikides.

USA protestid said alguse sellest, et 25. mail suri Minneapolises afroameeriklane George Floyd, kellele politseinik Derek Chauvin surus ligi 9 minutit kaelale. Floyd ei saanud hingata ja suri.

USAs on mitmel pool orjakaupmeeste ja orjapidajate kujusid maha võetud. Indiaanlased hakkasid maha tõmbama ka Christoph Kolumbuse kujusid, kuna nende silmis sillutas see 15. sajandi maadeavastaja konkistadooridele teed ning aitas hävitada neid ja nende kultuure.