«Kuna üritus jäi Soomes ära, koroona, eks ole, korraldati see virtuaaljooksuna. Esmaspäeval sai ühe sõbraga koos minu aias umbes 100 ringi lipatud ja 10 kilomeetrit joostud,» rääkis Andres Jakovlev Elu24-le ja lisas, et mõte seekordsel virtuaalsel alastijooksul Nakukymppi osaleda kargas talle pähe alles eelmise nädala pühapäeva õhtul.

Alasti maratonil osalemise mõte sai Jakovlevi sõnul alguse sellest, et eelmise aasta kevadeks oli ta jooksnud üheksa maratoni.

«Juuni alguses toimus Soomes selline tore võistlus nagu Nakukymppi. Põhidistantsiks on 10 kilomeetrit ja seal osaleb igal aastal paarsada jooksjat,» seletas Jakovlev.

Võistlusel on ainsa kehakattena lubatud jalatsid ja peakate, naistel soovi korral ka rinnahoidja.

Kuna aga eelmisel aastal oli üldse teist korda võistluse ajaloos kavas ka maratonidistants, siis mõtleski Jakovlev, et tema kümnes maraton võiks veidi erilisem olla.

«Maratoni jooksis kokku viis inimest ja mina tulin esimeseks. Vahva on ikka maailmameister olla, kuigi eks see üks selline küsitava väärtusega tiitel ole,» muigas Jakovlev.

Soomes on Nakukymppi iga-aastane traditsioon. 2019. aastal toimus see Soomes Padasjokil 16. korda. 

Esimene alastimaraton toimus Padasjokil 2017. aastal, mil selle võitis samuti eestlane Janek Oblikas. 

Kas selline traditsioon võiks ka Eestis olla, ei oska Jakovlev öelda. 

«Eks seda on aeg-ajalt ikka küsitud, kas Eestis saaks ka sellist asja korraldada. Saaks kindlasti. Ma arvan, et kõik on paljalt jooksnud saunast lumehange või käinud alasti ujumas,» sõnas Jakovlev. Samas lisas ta, et Soome on ju siinsamas lähedal ja kord aastas selline pull seal ette võtta on täitsa paras.

«Eks tal tegelikult ole ka kergelt teraapiline toime. Alguses on ikka väga kummaline, mis mõttes koorid end ihualasti ja hakkad lippama. Aga mingi hetk muutub see täitsa normaalseks,» tunnistas Jakovlev ja lisas, et ilmselt aitab see ka ennast oma kehas paremini tunda ka.

Kui nüüd maratonijooksjad ja pikema distantsi jooksjad kaitsevad end alati erinevate võimalike hõõrumiste eest, siis kuidas on alastimaratonil? Seal ju nibusid plaasterdama ei pea, sest särki, mis keha hõõruks, seljas ei ole. 

«Ega kaitse osas mingit väga vahet ei ole, kas riided on seljas või mitte. Minul ei kipu õnneks kuskilt hõõruma, olgu riietega või ilma,» tunnistas Jakovlev.

Samas arvas ta, et neil kellel on õrnem nahk, neil hakkab hõõruma nii üht- kui teistpidi. «Abiks ikka vaseliin ja plaastrid. Aga ega ma väga kaasa rääkida ses suhtes ei oska, kui pole pidanud selle murega tegelema,» lisas Jakovlev.

Üks, mis on aga Jakovlevi sõnul sellise ürituse juures veidike jama, on see, et eks see tõmbab paratamatult meedia tähelepanu.

«Ja kui tekib olukord, kus pealtvaatjaid on rohkem kui jooksjaid, siis see ei ole enam see. Minu teada ei tee ükski jooksja seda mitte mingi meediatähelepanu pärast, vaid ikka eneseületuseks,» selgitas Jakovlev.

Kuna maraton on juba ise eneseületus, aga kui jooksuüritusi on kogunenud veidi rohkem ja tulemused ei küündi tippsportlase tasemele, siis on vaja ju uusi eesmärke. Olgu need siis pikemad distantsid või mingi kiiksuga jooksud.

«Karantiiniajal oli Eestis näiteks väga populaarne sirgjoonejooks ehk siis jookse nii pikalt kui suudad täiesti sirget joont mööda. Ei olegi nii lihtne, ikka tuleb mõni jõgi või kraav või soo või eramaa kahemeetrine aed ette,» rääkis Jakovlev.

Arvuti ees kössitajast maratonijooksjaks

Kokku on Jakovlev jooksnud veidi üle 4000 kilomeetri ja jooksmisega tegelenud alates 2015. aasta augustist.

«Siis sündis mul teine laps ja otsustasin, et oleks vaja natuke rohkem oma tervise eest hoolitseda ja natuke end liigutada ka. Senini koogutasin kogu aeg arvuti taga ja minu suurim sportlik saavutus oli see, et kui jõudsin trolli peale joosta,» rääkis Jakovlev.

Siis hakkaski mees Koplis jooksmas käima. Ja ikka öösiti, kui lapsed magasid. 

Juba järgmise aasta aprillis jooksis ta oma esimese poolmaratoni ja septembris esimese maratoni.

Alasti maratoni jooksmine ei ole aga ainus pisut teistmoodi jooksuvõistlus, millel Jakovlev osalenud on. Tänavu märtsis osales ta võistlusel, millel nimeks «Põgenemine Põltsamaalt».

«Kell 12 päeval anti Põltsamaa Selveri parklas start ja eesmärgiks oli jõuda joostes 24 tunni jooksul võimalikult kaugele. Lootsin jõuda koduni Tallinnas, aga aeg sa otsa. Lõpetasin Kiisal, jooksin 125 kilomeetrit,» seletas Jakovlev.

See on ka senini pikim distants, mille ta korraga jooksnud on.