Viimased 13 aastat on maailma meedias lahatud Briti tüdruku Madeleine McCanni kadumist 3. mail 2007 Portugalis Praia da Luzis ning politsei ei ole seda seni lahendanud.

Maailmas on veel lapsi ja täiskasvanuid, kes on kas jäänud kadunuks või kummaliselt mõrvatud ning neid juhtumeid ei ole seni suudetud lahendada.

Lehekülg Buzzfeed tõi ära 15 kadumisjuhtumit ja mõrva, mida arvatavalt ei lahendata kunagi.

1.Ashley Freemani ja Lauria Bible’i kadumine

Ashley Renae Freeman (sündinud 29. detsembril 1983) ja Lauria Jaylene Bible (sündinud 18. aprillil 1983) kadusid 29. ja 30. detsembri 1999 vahelisel ajal Freemani kodust USAs Oklahomas Welchis.

Nad tähistasid Ashley Freemani 16. sünnipäeva.

30. detsembril 1999 kell 5.30 varahommikul kohaliku aja järgi märkasid naabrid, et Freemanide elukoht põleb ning nad kutsusid politsei ja tuletõrje.

Tuletõrjujad tegid kindlaks, et tegemist oli süütamisega.

Kriminalistid leidsid magamistoast Ashley Freemani ema Kathy põlenud surnukeha, teda oli tulistatud hukkamisstiilis pähe. Kuna rohkem surnukehi ei leitud, arvasid uurijad, et pereisa Danny Freeman tappis oma naise, süütas elukoha ja põgenes koos kahe tüdrukuga.

31. detsembril tulid sündmuskohale Lauria Bible’i vanemad Lorene ja Jay, kes lootsid politseilt saada oma tütre kohta infot. Nad liikusid maja varemetel ja leidsid väga põlenud inimjäänused. Uurimine näitas, et see oli Danny Freeman. Nagu ta naist, oli ka teda tulistatud pähe.

Freemani perekond lasi 2010 kohtu kaudu Ashley surnuks kuulutada.

Aastate jooksul ilmnes mitu kahtlusalust, kellest kaks üritasid uurijaid veenda, et nemad tapsid tüdrukud. Hiljem ilmnes, et nad tegid seda saamaks vanglas paremaid tingimusi.

Kaht tüdrukut ei ole seni leitud ja nende saatus on teadmata.

2.Majapõlengus kadunud lapsed

Ameerika Ühendriikides Lääne-Virginias Fayetteville’is oli kümne lapsega Sodderi pere 24. detsembril 1945 magamas, kui nende maja süttis. Vanemad ja neli last pääsesid majast välja ja jäid ellu. Kõige vanem poeg oli Teises maailmasõjas, ta oli elus, kuid ei olnud veel koju jõudnud.

Isa George Sodder läks ülejäänud viit last maja lähedalt otsima, kuid ei leidnud neid. 

Kui tuletõrje maja põlengu kustutamise oli lõpetanud, ei leitud sealt viie lapse surnukeha ega nende põlenud jäänuseid.

George Sodder üritas autot käivitada, et lapsi otsima minna, kuid see ei käivitunud, sest autot oli saboteeritud.

Ema Jennie Sodder sõnas politseile, et nad said pärast keskööd kummalise ähvardusega telefonikõne, oli kuulda naisehäält, kuid tema arvates ei olnud see laste kadumisega seotud.

Laste kadumist uurinud kriminalistid arvasid alguses, et Sodderite maja süüdati ja viis last rööviti kättemaksuks George Sodderi kommentaaride pärast. Sodder oli avalikult teatanud, et ta on antifašist ja tal on hea meel, et Itaalia diktaator Benito Mussolini (1883 - 1945) tapeti.

Itaalia fašistist diktaator Benito Mussolini hobusel 1930. aastate fotol

FOTO: akg-images/Scanpix

Uurijad siiski ei leidnud tõendeid, et laste kadumine oleks sellega seotud.

Veel arvati, et lapsed põlesid ära ja neist jäi järgi vaid tuhk, kuid seda ei suudetud tõestada. Kriminalistide arvates oleks mingid luud, eelkõige kolju siiski pidanud alles jääma.

George Sodder ja ta naine Jennie Sodder otsisid oma 5 kadunud last elu lõpuni. Otsinguid on jätkanud nende üks tütar ja tema järeltulijad.

Sodderi viie lapse kummaline kadumine on seni lahendamata.

3. Chicago Tylenoli mõrvad

Chicago Tylenoli mõrvad olid 1982. aastal USAs Illinoisis Chicagos ravimite võltsimisest põhjustatud mürgitussurmad. Ohvrid olid võtnud Tylenoli kaubamärgiga atsetaminofeenikapsleid, millesse oli pandud kaaliumtsüaniidi. Algses mürgitamises hukkus seitse inimest, hilisemates jäljendatud kuritegudes suri veel mitu inimest.

Üks elu kaotanutest oli grippi põdenud 12-aastane Mary Kellermann, kes suri septembris 1982 pärast seda, kui oli võtnud atsetaminofeeni, mida nimetatakse ka paratsetamooliks. Lahkmisel selgus, et ta orgamismis oli kaaliumtsüaniidi.

Uurimisel ilmnes, et kaaliumtsüaniidiga ravimite purgid olid pärit erinevatest farmaatsiatehastest. Uurijad arvasid, et kurjategija ostis ravimipurgid, lisas ravimile mürgist ainet ja poetas purgid apteekidesse tagasi.

Politsei ei leidnud mürgitajat. Hiljem oli neid, kes asusid teda jäljendama.

4. Brian Shafferi kadumine

USA Ohio ülikooli meditsiinitudeng, 27-aastane Brian Shaffer külastas koos sõpradega 31. märtsil 2006 Ohios Columbuses baare, kus nad tähistasid kevadvaheaja algust.

Ta lahkus pärast keskööd sõpradest, et minna koju.

Shaffer jäi Ugly Tuna baari juures turvakaamera videole ja sellel on näha, et ta rääkis 1. aprillil 2006 kella 2.00 paiku kahe naisega. Ta lahkus siis ja jäi kadunuks.

Politsei pakkus välja mitu teooriat, mis võis mehega juhtuda. Arvati, et ta võis langeda mõne Columbuses tegutsenud sarimõrvari ohvriks, kes suutis ta surnukeha hästi peita või tahtis ta teiste teadmata alustada uut elu ja lavastas oma kadumise.

Kumbagi teooriat ei ole tõestatud.

Shafferi perekonnast on elus vaid noorem vend Brian. Ema Renee Shaffer suri üks kuu enne poja kadumist vähihaiguse tagajärjel. Isa Randy Shaffer hukkus 2008, kui jäi oma aias äikesetormi ajal langenud puu alla.

Internetis oli Randy Shafferile järelehüüdeid, millest üks oli «Isale, armastusega Brian (USA Neitsisaared)». Selle põhjal arvati, et ta alustas pärast kadumist mujal uut elu.

Politsei uuris seda ja jõudis järeldusele, et see oli pettus. Seega ei ole teada, mis Brian Shafferist sai. 

5. USA lääneranniku sarivägistaja

Ameerika Ühendriikides Californias vägistas ja mõrvas tundmatu mees 1976 - 1986 vähemalt 50 inimest. Politsei arvas alguses, et mõrvade taga on kaks meest, kuid 2001 tehtud DNA-test näitas, et tegemist oli ühe mehega.

1980. aastate keskel külvas Los Angeleses ja selle lähedal hirmu üks teine vägistaja ja mõrvar, kelle isik tehti kindlaks ja kes tabati. 

Politsei arvas, et esmalt võis mees olla murdvaras, kuid mingil põhjusel läks vägistamistele ja mõrvadele üle. Uurijad said teada, et kurjategija jättis oma ohvrite automaatvastajasse ehmatavaid sõnumeid.

Mitu inimest pöördusid politsei poole, et nad said kõne, milles raskelt hinganud mees ütles «Tapan su ära» ja taustal oli kuulda heavy metal muusikat.

6. Clevelandi torsomõrvar ehk Kingsbury Runi hull lihunik

Tundmatu mees tappis USAs Ohios Clevelandis 1934 – 1938 vähemalt 13 inimest. Mõrvar lõikas oma ohvritelt pea ära, kui enamik neist veel elus oli. Tema toime pandud mõrvad muutusid iga järgneva ohvriga jõhkramaks. Ühel oma ohvril tõmbas südame välja.

Politsei pidas mõrvades kahtlustatuna kinni 52-aastase Frank Dolezali, kes suri Cuyahoga maakonna vanglas kummalistel asjaoludel. Valvurid leidsid ta kongist pooduna.

Hiljem oli veel paar kahtlusalust, kuid nende seotust mõrvadega ei suudetud tõestada.

Kõik mõrvadega seotud politseidokumendid kadusid ja mõrvari isik on seni kindlaks tegemata.

Meedia nimetas kurjategijat nii Clevelandi torsomõrvariks kui Kingsbury Runi hulluks lihunikuks koha järgi, kus mõrvad toimusid. 

7. Külmikumõrvad

Ameerika Ühendriikide politsei leidis 21. juunil 1965 Texase Houstoni ühe eramaja külmikust Fred ja Edwina Rogersi surnukeha. Uurimine näitas, et nad tapeti nädal varem.

Edwinat oli pekstud ja ta oli maha lastud. Fredi kolju oli katki löödud, ta soolikad välja võetud ja WC-potti visatud.

Politsei kahtlustas paari 43-aastast poega Charles Frederick Rogersit, kes kadus 23. juunil 1965. Kohus kuulutas Charles Rogersi juulis 1975 surnuks.

Seismoloogist piloot Charles Rogers oli Fred ja Edwina Rogersi surmas ainus kahtlusalune, kuna teda ei tabatud, on juhtum seni lahendamata.

Meedia nimetas juhtumi külmikumõrvadeks. 

8. Elisa Lami müstiline kadumine ja surm

Kanadast pärit üliõpilane, 21-aastane Elisa Lam kadus 2013. aasta veebruaris Los Angeleses. Ta surnukeha leiti kaks nädalat hiljem Cecili hotelli katusel olevast veepaagist. Pärast naise kadumist avaldas politsei turvakaamera video, millel oli Lami näha kummaliselt käitumas.

USA Los Angelese politsei avaldatud foto Elisa Lamist, kes oli pärit Kanadast Vancouverist

FOTO: HO/AFP/Scanpix

Uurimise alguses arvati, et naine tarvitas narkootikume, läks hotelli katusele ja uppus, kuid lahkamisel ei leitud ta organismist narkootiliste ainete jälgi.

Lam leiti pärast seda, kui hotelli külalised kurtsid, et kraanivesi on kummalist värvi ja haiseb. 

Politsei sõnul meenutas Lamiga juhtunu kaheksa aastat varem valminud õudusfilmis «Dark Water» nähtut.

Filmi peategelase tütre nimi oli Cecilia, mis sarnaneb Los Angelese Cecili hotelli nimega.

Los Angleses, eelkõige Cecili hotelli piirkonnas oli 2013 tuberkuloosiepideemia. Kummaline kokkusattumus on ka see, et haiguse kindlakstegemiseks kasutati testi, mille nimetus oli LAM-ELISA.

Los Angelese Cecili hotellil oli juba enne Lami surma halb maine, kuna seal oli kummalisi surmajuhtumeid ja enesetappe aset leidnud.

Los Angelese Cecili hotell, mille katuse veepaagist leti Kanadast pärit Elisa Lami surnukeha

FOTO: ROBYN BECK/AFP/Scanpix

Los Angeleses 1980. aastate keskel tegutsenud sarimõrvar Richard Ramirez elas mõrvade ajal selles hotellis.

Lami kummaline surm on seni lahendamata. Välja on pakutud naise vaimsetest häirestest paranormaalse sekkumiseni.

9. Ray Gricari kadumine

Ameerika Ühendriikide advokaat Ray Frank Gricar kadus 15. aprillil 2005 kui tal oli vaba päev. Ta oli 1985. aastast kuni kadumiseni Pennsylvania Centre'i maakonna jurist. Kui ta tööle ei ilmunud, hakati teda otsima ja lõpuks teatati ta kadumisest politseile.

Politsei leidis ta auto Lewisburgist, selles oli ka ta mobiiltelefon. Edasise otsimise käigus leiti ta sülearvuti ja lõhutud kõvaketas Susquehanna jõe äärest.

Gricari kadumise kohta on erinevaid teooriaid, kuid uurijate arvates kadus mees meelega, et kuskil mujal uut elu alustada. Veel on arvatud, et ta teadis midagi 2003. aastal kadunud ja surnuna leitud advokaadi Jonathan Luna kohta ja selle tõttu võis elu kaotada.

Ei välistatud, et ta võis teha enesetapu nagu ta vend tegi 1996. aastal.

Ta arvuti uurimisel leiti, et viimasena otsis ta Google’ist, kuidas kõvaketast hävitada.

Kohus kuulutas ta 25. juulil 2011 surnuks ja ta kadumine on seni lahendamata.

10. Hinterkaifecki mõrvad

Saksamaal Baieris Hinterkaifecki talus elanud 63-aastane Andreas Gruber ja 72-aastane Gazilia Gruber, nende 35-aastane lesestunud tütar Viktoria Gabriel, tema lapsed, seitsmene Gäzilia ja kahene Josef ning 44-aastane teenijanna Maria Baumgartner mõrvati külmavereliselt 31. märtsil 1922. Mõrvarelvaks oli tõenäoliselt kirka.

Enne tapmist oli Andreas Gruber rääkinud naabritele ta talus aset leidnud kummalistest juhtumitest. Mehe sõnul oli ta maja juures näha võõraid jälgi, mis tulid maja suunas, kuid tagasi ei läinud, esemeid oli kadunud ja uusi oli juurde tekkinud. Samuti oli kuulda kummalisi helisid, mille tõttu paar teenijat lahkus.

Järgmisel päeval pärast pere tapmist jõudsid talu juurde müügimehed, kes tahtsid perele oma kaupa pakkuda. Nad koputasid maja uksele, kuid keegi ei vastanud.

Koolis imestati, miks Gäzilia Gabriel kooli ei tulnud ja miks pere ei olnud kirikus pühapäevasel jumalateenistusel.

3. aprillil 1922 märkas postiljon Josef Mayer, et Gruberi pere ei olnud oma posti ära võtnud ja ta imestas selle üle.

Piirkonna väikelinna Wangeni linnapea Georg Greger asus asja uurima ja leidis koos abilistega surnukehad.

Ta andis selles teada Müncheni politseile, mille kriminalistid eesotsas George Reingruberiga alustasid uurimist.

Ilmnes, et mõrvar elas või mõrvarid elasid paar päeva talus, tehes seal endale süüa. Ka koduloomad olid hooldatud ja toidetud. Naabrid sõnasid hiljem politseile, et korstnast tuli suitsu, kuid nad ei teadnud, et pere on tapetud.

Politsei kahtlustas, et mõrvade taga on kurjategija, kes tahtis raha, kuid kui pere säästud leiti, loobuti sellest teooriast.

Mõrvarit ei leitud ja Müncheni politsei lõpetas Gruberi pere tapmise uurimise pärast Teist maailmasõda 1955. aastal. Uurijad ei suutnud lahendada ka seda, miks seitsmeaastane Cäzilia oli enne surma endalt juukseid peast tõmmanud.

11. Oklahoma gaidide mõrvad

Ameerika Ühendriikides Oklahomas Mayesi maakonnas Scotti gaidilaagris leiti 13. juunil 1977 kolm tüdrukut surnuna.

Tegemist oli gaididega, kaheksa-aastase Lori Lee Farmeri, üheksase Michelle Heather Guse’i ja kümnese Doris Denise Milneriga.

Uurimine näitas, et nad tapeti oma telkides ja nende surnukehad veeti 140 meetri kaugusele teele, mis viis duširuumi.

Enne tüdrukute tapmist oli juhendajate telki jäetud teade, et kohe toimuvad seal mõrvad. Keegi ei suhtunud sellesse tõsiselt, seda peeti kellegi julmaks naljaks.

Politsei pidas kahtlusaluseks kohalikku kurjategijat Gene Leroy Harti, kes oli varem silma paistnud vägivallaga ja kellel õnnestus 1973 vanglast põgeneda.

Hart tabati 1979 ja ta pandi trellide taha kohut ootama.

Ta suri 4. juunil 1979, kui vajus vangla õuel trenni tehes kokku. Ta surma asjaolusid peeti kahtlaseks, kuid ei suudetud tõestada, et ta võidi tappa.

Seega ei ole kedagi kolme tüdruku mõrvas süüdi mõistetud.

12. Sodiaagimõrvad

Tundmatu mees, kellele meedia andis hüüdnimeks Sodiaagimõrvar, tappis detsembrist 1968 kuni oktoobrini 1969 vähemalt viis inimest.

San Francisco politsei avaldatud krimikunstniku joonistused, milline võis Sodiaagimõrvar välja näha. Pildil on ka kirjad, mille salapärane tapja saatis väljaannetele

FOTO: Eric Risberg/AP/Scanpix

Ta saatis kohalikule meediale kaarte ja kirju, millel oli mõrvapaikade täpne kirjeldus, kuid ka krüptogramme, milles väidetavalt oli peidus mõrvari nimi. Nii ajakirjanikud kui uurijad üritasid neid lahendada. Uurijad tegelesid ka saksakeelse sõnumiga, mille esimene lause oli «Mulle meeldib tappa, kuna see on nii lõbus», kuid mõrvari nime nad sealt välja ei lugenud.

Politsei andmetel ründas kurjategija noori ning kaks meest jäid ta mõrvakatses ellu.

Meediale saadetud kirjas teatas tundmatu mõrvar, et ta on tapnud 37 inimest.

Need mõrvad on seni lahendamata ja mõrvar tabamata. Uurimine lõpetati 2004, kuid 2007 alustati taas, kui saadi uusi asitõendeid. Uurimine kestab seni.

13. Amy Lynn Bradley kadumine

Amy Lynn Bradley (sündinud 12. mail 1974) oli ameeriklanna, kes jäi kadunuks märtsis 1998, kui oli Kariibi mere kruiisil laevaga Rhapsody of the Seas.

Vanemate sõnul läks ta 24. märtsi 1998 varahommikul välistekile suitsetama, kuid ei tulnud enam tagasi. Ta ei pannud isegi jalatseid jalga.

Laev oli teel Curaçaole. Laevale tulnud USA uurijate arvates ei kukkunud naine üle parda ega uppunud. Nad said 1998 ameeriklastest turistidelt teada, et Curaçaol oli nähtud Bradley välimusega naist.

1999 väitis üks USA mereväelane, et kohtus Curaçaol bordellis töötanud naisega, kes väitis, et on kadunud naine Amy Lynn Bradley ja palus temalt abi.

Neid väiteid uuriti ja teda otsiti Curaçaol, kuid ei leitud.

Vanemad panid enne tütre kadumist tähele, et ta sai meeskonnaliikmetega väga hästi läbi. Nad arvavad, et tütar meelitati lõksu ja müüdi kuhugi Kariibi mere saarele seksiorjaks.

Vihjetest ja uurimisest hoolimata ei ole teda leitud ja ta saatus on teadmata.

14. Somertoni mees

Austraalias Adelaide’is leiti 1. detsembril 1948 Somertoni pargi rannast tundmatu mehe surnukeha. Mees toetas seljaga betoonääre vastu ja ta jalad olid risti.

Ta kehal ei olnud vägivalla märke ja ta surma põhjust ei saadud kindlaks teha. Kallis ülikonnas ja läikima löödud kingades mehel ei olnud isikut tõendavaid dokumente, kuid hiljem leiti ta pükste taskust paber, millel oli pärsja keeles «tamam shud», mis tähendab «lõpp», «lõpetatud»

Uurimisel ilmnes, et see oli rebitud 12. sajandi Pärsia kirjaniku Omar Khayyami teosest «Rubaiyat». Rebitud leheküljega raamat leiti mehe surnukehast paari kvartali kaugusel.

Raamatus oli krüpteeritud kiri, millel olnud teksti oli näha vaid ultraviolettvalguse abil.

Uurijad leidsid 14. jaanuaril 1949 Adelaide’i raudteejaama pakihoiust sinna 30. novembril 1948 jäetud kohvri. Nende arvates kuulus see rannalt leitud surnud mehele.

Kohvris olnud asjade uurimine ei aidanud mehe isikut kindlaks teha ega juhtumit lahendada.

Austraalia politsei arvas, et see mees oli spioon. Ta võis mingil põhjusel teha enesetapu, kasutades mürki, mis ei jätnud organismi ega kehale jälgi.

Austraalias oli 1940. - 1950. aastatel kaks kohta, mis teiste riikide, kaasa arvatud nõukogude luurajatele huvi pakkusid. Üks oli Radium Hilli uraanikaevandus ja teine oli Woomera Test Range, mis oli Austraalia sõjaline uurimiskeskus. Ei ole teada, kas see mees tundis nende paikade vastu huvi või üritas neid külastada.

Tundmatu mees maeti 14. juunil 1949 Adelaide’i West Terrace surnuaiale, ta matuse korraldas Päästearmee. Kes ta oli ja miks ta suri, on seni kindlaks tegemata.

15. Beaumonti pere kadunud lapsed

Austraalias Adelaide’is elanud Beaumonti pere kolm last kadusid 26. jaanuaril 1966 Glenelgi rannas.

Üheksa-aastane Jane Nartare Beaumont, seitsmene Arnnan Kathleen Beaumont ja neljane Grant Ellis Beaumont käisid kodu lähedal rannas iga päev ja pidi keskpäevaks koju tulema, kuid nimetatud päeval nad ei tulnud.

Uurimine näitas, et enne nende kadumist oli lapsi nähtud koos 30. eluaastates heledate juustega mehega, kes oli sportliku kehaehitusega ja päevitunud.

Lapsi oli nähtud ka Glenelgis Mosley tänaval asunud Wenzelsi pagaräris.

Patrullpolitseinik oli lapsi märganud kella 15.00 ajal ja tema arvates läksid nad koju. Nendega ei olnud siis kedagi võõrast kaasas.

Politsei käivitas ulatusliku otsimise, kuid lapsi ega ka väidetavalt nendega rannal koos olnud meest ei leitud.

Vanemad Grant ja Nancy Beaumont said pärast laste kadumist kirju, et kolm last on pantvangid ja vanemad peavad laste vabastamise eest maksma. Politsei uuris kirju ja kinnitas, et need on võltsingud.

Novembris 1966 kaasati uurimisse hollandlasest selgeltnägija Gerard Croiset, kuid ka tema abil ei saadud teada laste asukohta ega seda, mis nendega juhtus.

Aastakümnete jooksul oli mitmeid kahtlusaluseid, kuid ei leitud tõendeid, mis oleks neid kindlalt laste kadumisega sidunud.

Samuti tehti väljakaevamisi paikades, kus kahtlusti laste surnukehad olevat, kuid ei olnud.

Beaumonti laste kadumine on seni lahendamata.

Kadunud laste ema Nancy Beaumont suri 16. septembril 2019 Adelaide’i hooldekodus 92-aastasena. Laste isa Grant Beaumont on seni elus ja elab Adelaide’is.