VIDEO ⟩ Mississippi langetas ajaloolise otsuse: osariigi lipult eemaldatakse konföderatsiooni tunnus

Mississippi osariigi senine ametlik lipp, mille vasakul ääres on näha ka kunagise lõunaosariikide konföderatsiooni lahingulippu

FOTO: ZUMAPRESS.com/scanpix

Ameerika Ühendriikide kaguosas asuv Mississippi on viimane osariik, mis kasutab oma lipul USA kodusõja (1861 – 1865) ajal eksisteerinud Ameerika Riikide Konföderatsioon (The Confederate States of America) tunnust.

Foxnews.com teatel kiitsid Mississippi osariigi seadusetegijad, esindajatekoda ja senat 28. juunil heaks seaduseelnõu, millega muudetakse osariigi ametlikku lippu.

Mississippi esindajatekojas hääletas orjanduslikule lõunale viitava sümboli eemaldamise poolt 91 saadikut, vastu oli 23 saadikut.

Senatis oli eemaldamise poolt 37 saadikut ja vastu oli 14 saadikut.

Seadusemuudatusega võetakse Mississippi lipult ära kunagistele orjanduslikele lõunaosariikidele viitav lahingusümbol, mis on punasel põhjal olev valge äärega sinine rist, mille keskel on valged tähed.

Uue seaduse jõustumiseks peab selle allkirjastama Mississippi osariigi kuberner Tate Reeves.

Mississippi osariigi lipp on olnud kasutuses alates 1894. aastast ning see on punase-, valge- ja sinisetriibuline. Kunagise konföderatsiooni lahingulipp on vasakul küljel.

Mississippis valiti välja 9 isikust koosnev komisjon, kuhu kuuluvad lippude asjatundjad, seaduseandjad ja kunstnikud, et luua uus lipp.

USAs algasid mai lõpul mässud pärast seda, kui Minneapolises hukkus politseivägivalla tõttu afroameeriklane George Floyd. Protestitakse nii tumedanahaliste õiguste eest kui politseivägivalla vastu.

USAs on hakatud ajalugu ümber hindama ning mitmel pool on maha võetud kujusid, mis viitavad rassismile, vägivallale, ülekohtule ja valgete ülemvõimule.

Ameerika Riikide Konföderatsioon (The Confederate States of America) oli riik, mis eksisteeris Põhja-Ameerikas 1861–1865.

Lõunaosariigid pidasid 1860. aasta USA presidendivalimistel võidu saavutanud vabariiklast Abrahma Lincolni (1809 – 1865) oma majandusele ja elustiilile ohtlikuks ning selle tõttu asutasid nad veebruaris 1861 konföderatsiooni, mille presidendiks sai Jefferson Davis (1808 – 1889).

Abraham Lincoln, kes oli USA 16. president 1861 - 1865

FOTO: HO/AFP/Scanpix

Konföderatsiooni väed ründasid 14. aprillil 1861 Fort Sumterit ja sellega algas USA kodusõda.

Esialgu oli orjanduslik lõuna tööstuslikust põhjast üle, kuid kui 1. jaanuaril 1863 kuulutas USA neegerorjad vabaks ja nad värvati armeesse, hakkas sõjaõnn pöörduma USA kasuks.

USA lõunaosariikide orjad, kellele põhjosariigid andsid 1. jaanuaril 1863 vabaduse

FOTO: ©2000 Credit:Topham Picturepoint/Scanpix

Kodusõda lõppes 9. aprillil 1865 konföderatsiooni purustamisega.

Pärast sõda oli palju vabakslastud orje, kellest osa rändas põhja. Lõunasse aga saabusid põhjast spekulandid, kes hakkasid istandusi ja mõisu, mida ilma orjadeta enam ei saanud üleval pidada, odava raha eest kokku ostma.