PILDID ⟩ Norras algasid üle sajandi viikingilaeva väljakaevamised

Viikingite ajastu laev, mis on matmislaev, leiti Norra kaguosast Haldeni vallast kaks aastat tagasi, kuid kaevamisi alustati nüüd, kuna enne oli vaja teha ettevalmistusi ja saada luba, teatab bbc.com.

On Friday, the excavations of the Gjellestad Viking Age ship will begin! More info in English here:
https://t.co/k6SNgfWzSW

What will they find?? The radar showed a ship ~20m long, so about the same as the Gokstad and Oseberg ships.

?NIKU #vikings #Gjellestad #archaeology pic.twitter.com/73g0V02tfI

— Dr Cat Jarman ? (@CatJarman) June 22, 2020

Norra parlament andis väljakaevamisteks 15,6 miljonit Norra krooni (1,4 miljonit eurot).

Arheoloogide sõnul on sajandeid maapinnas olnud laev osaliselt halvas seisus, kuna seened on seda kahjustanud. Seda näitasid pinnast läbivad radariuuringud.

Norrast on varem leitud vaid kolm heas seisus viikingilaeva ning seega on iga sellise laeva leid tähtis. Need laevad leiti 1868, 1880 ja 1904, kui ei olnud veel tänapäevaseid väljakaevamismeetodeid ega tehnikat.

Väljakaevamised peaksid kestma viis kuud ehk lõppema novembris.

Norra viikingilaeva muuseumi kuraatori Bill Haldeni sõnul tuleb neil ajaga võidu joosta, sest laev on hakanud hävinema. Ta lisas, et kui varasematel väljakaevamistel läks oskuste ja tehnika puudumise tõttu palju informatsiooni kaotsi, siis nüüdsel väljakaevamisel seda karta ei ole. 

Eksperdi arvates võidi selle laevaga matta mõni hõimujuht, kes võis olla ka naine. 

Norra kultuuripärandi uuringute instituudi arheoloogiaekspert Knut Paasche sõnas, et nende andmetel on kunagisest tugevast puidust laevast vaid osa säilinud, kuid tänapäeva tehnika abil saab luua pildi, milline see laev kunagi välja nägi ja kui suur ta oli.

Georadariuuringute kohaselt on laeva pikkus umbes 20 meetrit. Viikingid kasutasid erinevat tüüpi laevu, millest kõige lühemad olid viiemeetrised ja kõige pikemad üle 35 meetri.

Paasche lisas, et lisaks laevale leiti ka hauakääpaid ja viikingite kunagise küla mitme pikkhoone jäänused.

Norra kliima- ja keskkonnaminister Sveinung Rotevatn sõnas, et laev on tähtis, kuna annab lisainformatsiooni viikingiajastu ja Norra aladel elanud viikingite kohta.

Minister oli ka esimene, kes kaevamiskohas labida mulda lõi ja väljakaevatut vee abil uuris.

Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseng oli umbes 8.–11. sajandil. Ajastut nimetatakse viikingiajaks.

Lisaks kaubandusele ja maadeavastamisele tegelesid viikingid ka maaharimisega.

Samas olid nad oma ajastu head laevaehitajad. Nende pikklaevad drakkarid olid vastupidavad väga karmides oludes, võimaldades ületada isegi Atlandi.

Nad seilasid Islandile, Gröönimaale ja Põhja-Ameerika rannikule, avastades uusi alasid, kuid kuna nad ei kaardistanud neid, siis nende retkedest ei teatud.

Ida poole purjetanud viikingeid nimetati varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Prantsusmaa rannikul nimetati viikingeid normannideks.