Kohus George Floydi surmas süüdistatavate politseinike üle algab järgmise aasta märtsis, tõenäoliselt mitte Minneapolises

Kaader Minneapolise elaniku Darnella Frazieri tehtud videost, millel on näha Minneapolise politsenikku Derek Chauvini hoidmas oma põlve George Floydi kaelal

FOTO: Darnella Frazier/AP/Scanpix

Ameerika Ühendriikide Minneapolise kohus otsustas, et õigusemõistmine afroameeriklase George Floydi surmas süüdistava nelja politseiniku üle algab 2021. aasta märtsis.

Üheksa minutit Floydi kaelal oma põlve hoidnud politseinikut Derek Chauvini süüdistatakse mõrvas, ülejäänud kolme politseinikku, J Alexander Kuengi, Thomas Lane’i ja Tou Thaod mõrvale kaasa aitamises, teatab afp.com.

Minneapolise endine politseinik J. Alexander Kueng (vasakul) koos oma advokaadi Thomas Plunkettiga

FOTO: Glen Stubbe/AP/Scanpix

Endine Minneapolise politseinik Thomas Lane (paremal) koos oma advokaadi Earl Grayga. Lane'i süüdistatakse afroameeriklase George Floydi mõrvale kaasaaitamises

FOTO: Glen Stubbe/AP/Scanpix

Minneapolise ringkonnakohtu kohtunik Peter Cahill teatas 29. juunil süüdistatavate advokaatidele ja prokuröridele, et kohtupidamine võidakse vajadusel viia Minneapolisest teise linna, sest Floydi juhtumiga kaasenenud suur huvi ja meediakära võib mõjutada õiglast kohtumõistmist.

Cahill rõhutas, et nelja politseiniku kohtujuhtumiga seotud ametnikel ja advokaatidel tuleks lõpetada meediale kommentaaride andmine.

Kohtus olid koos oma advokaatidega kohal ka kolm süüdistatavat ekspolitseinikku, kes on kautsjoni vastu vabaduses. Mõrvas süüdistatavat Derek Chauvini seal ei olnud, ta on kogu uurimise aja trellide taga. 

Kohtukunstiku joonistus, millel on kujutatud Minneapolise endist politseinikku Tou Thaod (paremal), keda süüdistatakse afroameeriklase George Floydi mõrvale kaasaaitamises. Kohtunik Peter Cahilli ees seisavad Thao advokaat Robert Paule (paremalt teine, tumedas ülikonnas) ja prokurör Matthew Frank

FOTO: Cedric Hohnstadt/AP/Scanpix

Juhtumi järgmine arutamine toimub Minneapolise kohtus selle aasta septembris ja siis otsustab kohtunik Cahill, kas kõik neli korrakaitsjat astuvad kohtu ette koos või eraldi. Samuti peaks kohtunik langetama otsuse, kas lubada kaameraid ja meedia esindajaid kohtusaali.

Afroameeriklase George Floydi surmani viinud juhtum leidis aset 25. mail Minnesotas Minneapolises, kus kohaliku väikepoe müüja kutsus politsei, kuna kahtlustas, et klient maksis valerahaga.

Kahtlusaluseks oli Floyd, kelle politsei kinni võttis, käed raudu pani ja maapinnale surus. Politseinik Derek Chauvin hoidis oma põlve kinnipeetu kaelal hoolimata sellest, et Floyd üritas talle öelda, et ei saa hingata.

Ülejäänud kolm politseinikku aitasid Chauvinil Foydi kinni hoida.

Sündmuse tunnistajaks olnud juhtisid korrakaitsjate tähelepanu asjaolule, et maas kinnihoitud mees ei hinga, kuid Chauvin ei võtnud oma põlve ära. Alles pärast seda, kui ta sai aru, et maasolija seisund on kriitiline, võttis ta põlve ära ja kutsus kiirabi.

Floyd viidi haiglasse, arstide sõnul oli mees selleks ajaks surnud. Hiljem ilmnes, et Floydil olid kopsuprobleemid ja hingamisraskused.

Protestijad New Yorgis. Plakatil on kujutatud politseivägivalla tõttu elu kaotanud afroameeriklast George Floydi.

FOTO: Jeenah Moon/AFP/Scanpix

Floydi surma järgselt tekkisid USAs massimeeleavaldused, mis kestavad siiani ja milles osalejad protestivad tumedanahaliste õiguste eest ja politseivägivalla vastu.

USAs on hakatud ajalugu ümber hindama, eelkõige seda osa, mis puututab orjapidamist ja orje.

Ka teistes riikides toimuvad väljaastumised ja koloniaalminevikuga lõpparve tegemised.