VIDEO ⟩ Brasiilias nähtud 709-kilomeetrine välk on maailma ulatuslikem

Äike ja välgud. Pilt on illustreeriv

FOTO: shutterstock.com

Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) meteoroloogid analüüsisid 31. oktoobril 2018 Brasiilias lõunaosas nähtud võimsat välku, mis nende andmetel laius 709 kilomeetril, ulatudes Atlandi ookeanist kuni Argentinani.

Meteoroloogide teatel on see läbi äikese jälgmise ja dokumenteerimise ajaloo kõige ulatuslikum välk ja seda saab nimetada megavälguks, teatab livescience.com.

Ilmateadlased kasutasid sateliittehnoloogiat, et teha Brasiilia kohal nähtud välgu ulatus kindlaks. Varasem rekord kuulus 320-kilomeetrisele välgule, mida nähti 2007. aastal USAs Oklahoma osariigis.

Meteoroloogid rõhutasid, et mitte välgud ei laiene, vaid neil on aina parem tehnoloogia, mis võimaldab uurida ka väga kaua kestvat välgu- ja äikesetormi.

WMO ilma- ja kliimaäärmuste juhtivraportöör Randall Cerveny selgitas, et äikese puhul on veel palju ekstreemsusi, mida nad ei tea, kuid äikest jälgida võimaldav tehnoloogia areneb aina edasi, võimaldades neid äärmusi uurida.

Äike on mitmest komponendist koosnev atmosfäärinähtus, mis tekib tõusvate õhuvoolude ja vertikaalsuunas arenevate konvektsioonipilvede tõttu. Äikeses on rünksajupilvi, sajualasid, õhuvoolude süsteeme, laenguid, välku ja müristamist. Need moodustavad äikeserinde.

Meteoroloogid lisasid, et äike ja välgud tekivad eelkõige aladel, kus on palju niiskust, kuid ka kõrgmägedes. Lõuna-Ameerika on maailmas see piirkond, kus need mõlemad on olemas ja selle tõttu on seal palju äikest.

Venezuelas asuv Maracaibo järv ja selle ümbrus on maailma äikesekeskus, kus aastas 300 ööl on võimas äike.

WMO ilmateadlaste sõnul on nad uurinud ilmasatelliitide abil mitme paiga äikest. Lisaks kõige ulatuslikumale välgule uurisid nad ka kõige kauem kestnud välku. Seda oli näha 2019. aasta märtsis ligi 17 sekundi jooksul Argentina põhjaosas.

Eelmine välgu kestvuse rekord oli Prantsusmaal 2012. aasta augustis nähtud välgu käes, see kestis 7,74 sekundit.

Välk on nähtav elektriline sädelahendus, mis esineb äikesepilvedes, pilvede vahel, pilvede ja maapinna vahel ning mõnikord ka pilvede ja pilvedest kõrgema õhukihi vahel.

Välk kestab tavaliselt 0,2 sekundit ning selle ajaga jõuab välk käia üles-alla mitukümmend korda.

Kõige rohkem esineb joonvälku, mis on 2–3 kilomeetri pikkune mitmeharuline välgukanal.

Äike ja välgud. Pilt on illustreeriv

FOTO: shutterstock.com