VIDEO ⟩ Kuhu kadus 2,5 miljonit korda Päikesest kirkam hiigeltäht?

Kunstniku joonistus, milline võib Kinmani kääbusgalaktikas asuv hiiglaslik sinine täht välja näha

FOTO: L. Calçada/AFP/Scanpix

Euroopa kosmoseagentuur (ESA) teatas, et viimase ligi 10 aastaga on kosmosest kadunud umbes 2,5 miljonit korda Päikesest kirkam hiigeltäht, mis kuulub tähtede hulka, mida nimetatakse Luminous Blue Variables ehk kirgas sinine muutuja.

Sinine hiigeltäht asus meie planeedist 75 miljoni valgusaasta kaugusel Veevalaja tähtkujus Kinmani kääbusgalaktikas, teatab bbc.com.

Kosmoseuurijad arvavad, et hiiglaslik sinine täht on kas kaotanud sära ja kattunud paksu kosmilise tolmu pilvega või sai hiigeltähest must auk ilma supernoovaplahvatuseta.

«Kui see tõesti nii on, siis on see esimene kord, mil hiigeltähe elu lõppes tavapärasest erineval viisil,» teatas Iirimaa Dublini Trinity College astronoom Andrew Allan, kes juhtis ESA uurimisgruppi.

Erinevate riikide ja organisatsioonide astronoomid ja astrofüüsikud jälgisid kummalist kauget sinist tähte järjepidevalt 2001–2011, arvates siis, et tegemist on oma eksistentsi lõpusirgel oleva tähega.

Kui Andrew Allan ning ta Tšiili ja USA kolleegid tahtsid mõni aeg hiljem saada lisaandmeid hiigeltähtede arengu lõpu ja surma kohta, pöörasid nad Tšiilis asuva Euroopa lõunaobservatooriumi (ESO) väga suure teleskoobi Kinmani kääbusgalaktika sinise tähe suunas, kuid ei leidnud enam seda.

Täht kadus seega ajavahemikul 2011–2018.

Uurijaterühma astronoom, samuti Iirimaa Trinity College’is töötav Jose Groh tõdes, et tõenäoliselt olid nad tunnistajaks, kuidas meie lähikosmose üks suuremaid tähti kadus.

Ta lisas, et nad jätkavad uurimist, mis tähest sai.

ESO uus väga suur teleskoop (Extremely Large Telescope) alustab tööd 2025 ja selle abil loodetakse leida ja uurida tähti, mis asuvad kaugetes galaktikates nagu Kinmani kääbusgalaktika. Samuti uuritakse väga massiivseid musti auke, tumeainet ja tumeenergiat. 

Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt, milleks võib olla neutrontäht või must auk. Plahvatuse energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga.

Kunstniku joonistus supernoovast, mis on arengu lõppjärku jõudnud täht

FOTO: Stocktrek Images/Scanpix

Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, millel on mass. Vastavalt üldrelatiivsusteooriale tekitab selle väga suur tihedus, mis deformeerib aegruumi.