Hendrik Sal-Saller elab pidevas hirmus: sa ei tea, millal midagi juhtub

Smilers Lauluväljakul

FOTO: Marii Joala

Meelelahutusmaailmas pole pea miski igavene – uued näod ja trendid tulevad pidevalt peale ning ajaga sammu pidamine on üsna keeruline. Ka Eesti ühe legendaarseima bändi juhtfiguur Hendrik Sal-Saller on pidevalt mures, kui kaua Smilersi menu kestab.

«See uskumatu kiun, mis meie alal lahti läks, oli täiesti käsitlematu. Ma ei liitu sellega absoluutselt,» lausus Hendrik Sal-Saller «Vikerhommikule» antud intervjuus. «Inimesed peavad aru saama, et meelelahutus ei ole see esimene asi, mida inimesel igapäevaseks eksisteerimiseks tarvis on. Tore muidugi, kui meie ala keegi aitaks ja seal on palju erinevaid mutreid, nupukesi ja nipleid, kuhu oleks vaja natuke õli juurde lisada, aga suures joones ei tasuks halada.»

«Kui sa kirjutad näiteks sotsiaalmeediasse, et oi nüüd mul jäi 40 keikat tegemata, siis tekib küsimus, et kas sa teedki iga kuu 40 keikat? Kui sa teed iga kuu 40 keikat, siis kuidas sul ei ole võimalik järgmine kuu näiteks ilma nendeta elada? Ma saan aru muidugi, kui sa terve aasta mitte midagi ei tee ja kõik keikad olid planeeritud märtsi- või aprillikuusse ja see kõik lendas vastu taevast, siis sorri – tõstan käed üles, kõik on õige, hala!» kritiseeris ansambli Smilers ninamees ka artiste, kes asusid kohaselt kurtma, kui palju raha neil teenimata jääb.

Kui paljude jaoks tuli kevadine eriolukorrast tingitud käed rüpes kodus istumine ootamatuna, siis ansamblil Smilers oligi just märtsiks-aprilliks kollektiivne puhkus plaanitud. Ka teadmatus tuleviku osas polnud Sal-Salleri jaoks midagi uut: «Tegelikult mu elu ongi väga ausalt öeldes vägagi suur teadmatus. See on olnud võib olla alles viimased aastad niimoodi, et me teame pool aastat või aasta ette, mida Smilers teeb näiteks järgmise aasta juunikuus – aga seda ka mitte täielikult. Ma olen harjunud terve oma elu elama nii, et ma ei tea tegelikult, mis toimub. Ma olen avatud kõigele, mis tuleb.»

Paljud muusikud kardavad rambivalgusest kaduda ja ka Hendrik Sal-Saller nendib, et elab pidevas hirmus, et äkki pole tema ansambel varsti enam populaarne. «Midagi ei ole kindlat. Sa ei tea, millal midagi juhtub või midagi ei juhtu. Mina ei võta bändi tegemist iseenesest mõistetavalt,» seletas ta. «Ma olen selle eest väga tänulik, aga ma ei saa kunagi olla kindel selles, et nii tegin nüüd selle «Katuseid mööda» loo ja nüüd panen sada aasta sellega. Mängin kõigepealt esimeseks, siis viimaseks ja siis veel lisalooks ka.»