PILDID JA VIDEO ⟩ Praegu saab vaadata komeet Neowise’i, milles on 13 miljonit olümpiabassenitäit vett

Komeet tähistusega C2020 F3 on nähtav põhjapoolkeral, lõunapoolkera kosmosehuvilised seda ei näe, kirjutab livescience.com.

Mäekõrgune kosmoseobjekt Neowise oli Päikesele kõige lähemal 3. juulil ja Maale on ta kõige lähemal 23. juulil, olles siis meie planeedist 102 miljoni kilomeetri kaugusel.

NASA astronoomid avastasid komeedi märtsis NEOWISE kosmoseteleskoobi abil, mil ta oli üsna tuhm, kuid mida Maale lähemale ta liikus, seda säravamaks ja nähtavamaks muutus. Teleskoobi järgi sai komeet ka nime.

«Komeet Neowise oli eelmisel korral Päikesesüsteemi siseosas 4500 aastat tagasi ja järgmine kord jõuab ta meie planeedi lähistele 6800 aasta pärast,» sõnas Briti astroloogiaühingu astronoom Robert Massey.

USA kosmoseagentuuri NASA astronoomi Joe Masiero sõnul näeb komeeti põhjapoolkeral õhtuti Suure Vankri tähtkujus. Palja silmaga on näha udust objekti, kuid väikese teleskoobi ja isegi binokliga näeb seda sabatähte hästi.

Lisaks NASA NEOWISE infrapuna kosmoseteleskoobile on komeeti nähtud veel mitme teleskoobiga, samuti märkasid seda Rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) astronaudid.

«Komeet Neowise on 5 kilomeetrit lai ja nii nagu enamik komeete, koosneb ka tema eelkõige pooleldi jäätunud veest ja pooleldi kosmilisest tolmust. Komeedis Neowise on umbes 13 miljonit olümpiabasseinitäit vett, seega väga palju vett,» selgitas NASA astronoom Emily Kramer.

Olümpiabassein on 50-meetrine 10 rajaga bassein, milles on 2,5 miljonit liitrit vett.

Astronoomide sõnul liigub Neowise kiirusega 231 000 kilomeetrit tunnis, kuid möödub meie planeedist piisavalt kaugelt ja seega ei ole ohtlik.

Nad lisasid, et viimati oli nii erksat komeeti näha 1995 ja 1996, kui Maa lähedal liikus komeet Hale-Bopp.

Komeet ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ning mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.

Komeet koosneb tuumast, peast ja sabast. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks või rohkem saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab.