PILDID JA VIDEO ⟩ Dornier Do X oli kunagi maailma kõige luksuslikum vesilennuk

Dornier Do X esmalend 1929 Constance'i järve kohal

FOTO: akg-images/Scanpix

Saksa firma Dornier ehitas 1929 Dornier Do X-i, mis oli kõige suurem, raskem ja luksuslikum vesilennuk.

Wikipedia.com andmetel tekkis lennuki idee Dornier firma juhil Claude Dornier'l 1924. aastal, ettevalmistused lennuki ehitamiseks algasid 1925 ja lennuk valmis juunis 1929 pärast 240 000 töötundi.

Dornier sooviks oli luua lennuk, mis suudab lennata üle Atlandi ja mida saab kasutada liinilendudel.

Claude Dornier (1884 - 1969) õppis lennukidisaineriks tsepeliinide arendaja, krahv Ferdinand von Zeppelini (1838 - 1917) käe all, kes pani Dornier andekust tähele. Von Zeppelin andis Dornier’le lennumasinate disainimisel vabad käed ja noor Dornier huvitus eelkõige vesilennukitest.

Dornier asutas oma firma Dornier Flugzeugwerke 1914 Friedrichshafenis, kuid kuna pärast Esimest maailmasõda sõlmitud Versaille rahuleping piiras Saksamaal lennukite ehitamist, viis Dornier oma firma Itaaliasse.

Hiljem tuli ta Saksamaale tagasi ja pärast viit aastat arendamist valmis luksuslik vesilennuk, mille esimene katselend toimus 12. juulil 1929 Lõuna-Saksamaa Constance’i (Bodeni) järve kohal.

Lennuki kere oli selle aja supermaterjalist duralumiiniumist, mis on alumiiniumi ja põhiliselt vase erisegu. Lennuki tiivad olid kaetud kangaga, mille peale oli tõmmatud alumiiniumvärvi.

Dornier DO X vesilennukil oli kokku 12 Siemens 525-hobujõulist mootorit. Katselennul kuumenesid mootorid üle ja need vahetati 610-hobujõuliste Curtiss Conquerori 12-silindriliste kolbmootorite vastu.

1929. aasta sügisel võeti vesilennuki pardale 159 reisijat ja meeskonnaliiget, neist enamik olid lennukit ehitanud Dornier firma töötajad, nende pereliikmed ja mõned ajakirjanikud.

Lend kestis tunni ja püstitati lennurekord pardal olnud inimeste arvuga. Uus rekord, kui pardal oli 169 inimest, ületati alles pärast Teist maailmasõda.

Dornier Do X vesilennukiga planeeriti teha nii lühemaid kui pikemaid lende. Lühemale lennule võeti 100 reisijat ja pikemale lennule 66 reisijat.

Tegemist oli luksusliku lennukiga, mille sisedisain meenutas luksulaevade disaini, seal oli suitsetamissalong ja restoran ning mugavad istmed, mida reisijad said lendudel ka voodina kasutada, kuna neid sai pikemaks teha. 

Kuna firma Dornier tahtis hakata tegema üle Atlandi lende, siis tuli uut lennukit tutvustada ameeriklastele.

Dornier Do X vesilennuk lennul üle Atlandi 1931

FOTO: akg-images/Scanpix

Vesilennuki tutvustamistuur algas 1930. aasta novembris. Lennuk lendas Saksamaalt Hollandisse, Suurbritanniasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Portugali. Reis katkes Lissabonis, kuna kuumad heitgaasid süütasid vasaku tiiva kanga, mis põles peaaegu ära.

Lennukit oli vaja remontida ja lend jätkus 31. jaanuaril 1931, lennati Hispaania Gran Canaria saare pealinna Las Palmasesse. Seal tekkisid mootoriprobleemid, mis oli vaja lahendada ning alles juunis 1931 lennati Roheneemesaarte kaudu Brasiiliasse.

Dornier firma esitles vesilennukit paar kuud mitmes Lõuna-Ameerika linnas. Edasi kulges lend USAsse ja lennuk maandus 27. augustil 1931 New Yorgis.

Dornier Do X vesilennuk lendamas 27. augustil 1931 New Yorgi kohal

FOTO: akg-images/Scanpix

Ameerika Ühendriikdes ootasid Dornier meeskonda ja firmat ees probleemid, kuna seal süüdistati neid patendiseaduse rikkumises ning lennuk ähvardati konfiskeerida. Saksa firma palkas advokaadi ja olukord lahenes.

Kuna mootorid vajasid taas hooldust, algas tagasilend Saksamaale alles 21. mail 1932, lennati Kanada Newfoundlandi kaudu Assooridele.

Vesilennuk Dornier Do X maandus 24. mail 1932 Berliinist kagus asuvas Müggelsees ja seda võttis vastu umbes 200 000 inimest.

Dornier firma vesilennuki esmalend kestis 19 kuud.

Dornier Do X lendamas 1932 Atlandi ookeani kohal

FOTO: akg-images/Scanpix

Dornier Do X ei lennanud enam üle Atlandi, kuna saadi aru, et tegemist on aeglase ja kalli lennukiga, lisaks oli veel tehnilisi probleeme.

1930. aastate majanduslangus aga andis lõpliku hoobi suure ja kalli lennukiga lendamisele.

Dornier’l ei olnud enam raha, et vesilennukit üleval pidada ja sellega lennata ning selle uueks omanikuks sai Saksa lennufirma Lufthansa eelkäija Deutsche Luft Hansa Aktiengesellschaft.

Luft Hansa lendas 1932 vesilennukiga edukalt Saksamaal, kuid 1933. aasta lennul sai Dornier Do X maandumisel kannatada.

Lennuk remonditi ja pandi Berliini lennundusmuuseumi, kus see Teise maailmasõja ajal liitlaste pommirünnakus hävines.

Dornier Do X vesilennuk 1929 enne õhkutõusmist

FOTO: akg-images/Scanpix