Helen Adamson pihib: kardan, et inimesed pööravad mulle selja
23. juuli 2020, 22:35
/nginx/o/2019/06/17/12272935t1h20b2.jpg)
Helen Adamson jagab tihti sotsiaalmeedia vahendusel inspireerivaid mõtisklusi endast ja oma vaimsest terviselt. Oma värskeimas postituses pajatab lauljatar inimeste peas tekkinud lugudest ja sellest, mida ta ise kardab.
«See on minu jaoks olnud mõne aasta pikkuse õppimise protsess, aktsepteerida, et lood minu peas ei ole alati õiged. Minu lood ainult minu reaalsus, need ei ole aboluutne tõde, sest minu lood on tihti moonutatud minu mineviku traumadest,» nendib Adamson. «Näiteks, kui mul tekib lugu, et sõber on minust eemaldunud, sest ma olen teinud midagi valesti. Võibki olla nõnda, et minu sõber ongi minust eemaldunud, mulle seni teadmatutel põhjustel. Kuid alati on variant, et see on vaid minu lugu. Ja see lugu on tekkinud, sest ma kardan, et inimesed pööravad mulle selja.»
«Mida see tähendab, et see on minu lugu? See tähendab, et aju, tihti vana aju osa (roomaja aju) paneb kokku meile teadaoleva info põhjal võimaliku stsenaariumi asjade käigust. Vastavalt sellele, missugused on meie hirmud ja traumad, võib tekkinud lugu olla moonutatud,» seletab ta. «Tihti mõeldakse ja kardetakse kõige hullemat. Siin tulebki mängu paljude inimestevaheliste probleemide ja arusaamatuste põhjus. Oma lugu peetakse ainuõigeks reaalsuseks ja oma loost ei lasta lahti isegi, kui näiteks partner kinnitab, et kuigi ta ütles, et «otsusta ise kuhu me täna sööma läheme», ei mõelnud ta seda irooniliselt, vihaselt, kuigi tundus, et tema hääletoon oli passive-agressive.»
Helen ütleb, et isegi, kui roomaja ajul lähevad punased lipud üles, sest minevikus on sarnane kogemus olnud, kus näiteks eelmine partner oli emotsionaalselt vägivaldne, ei tähenda, et esmase info põhjal saaks ja tohiks põhjapanevaid järeldusi teha: «On oluline mõista, et meile võis tunduda valesti ja aktsepteerida selgitusi, kui meile lugu tahab meile halvimat reaalsust maha mängida. Me saame valida oma reaktsiooni ja analüüsida toimuvat, kui partner kinnitab, et tema lause taga oli siiras soov anda meile valiku õigus ja on edasi meiega rõõmus ja heasoovlik, tuleb tunnistada, et vana trauma aktiveerus ja nägime maailma moonutatuna. Aga kui näeme, et partner küll ütles, et ta ei olnud passive-agressive ja sealjuures käitub meiega nagu jonniv laps, siis ilmselt oli lugu õige ja partner on pannud meid topeltlõksu, kus me võita ei saa.»