N, 24.09.2020

Liibanoni peaminister: Beiruti sadamas plahvatas umbes 2750 tonni ammooniumnitraati

Liibanoni Beiruti sadamaala pärast plahvatust. Foto on tehtud 5. augusti hommikul

FOTO: ANWAR AMRO/AFP/Scanpix

Liibanoni pealinna Beiruti sadamas toimus eile õhtul võimas plahvatus, mis praegustel andmetel võttis elu rohkem kui 70 inimeselt ja vigastas umbes 4000 inimest. Beirut on kuulutatud katastroofipiirkonnaks.

Liibanoni peaminister Hassan Diab teatas, et sadamas oli ladu, kus hoiti umbes 2750 tonni väetisena kasutatavat ammooniumnitraati, mis plahvatas, teatab afp.com.

Diabi andmetel oli suur kogus ammooniumnitraati sadama laos kuus aastat, kuid julgeoleku- ja turvameetmed jätsid soovida. Veel ei ole selge, millisele firmale plahvatuse tekitanud ammooniumnitraat kuulus.

Diab sõnas öisel pressikonverentsil, et isikud, kes eirasid turvameetmeid, on plahvatuse eest vastutavad ja nad võetakse vastutusele. 

Kohaliku meedia teatel järgnes esimesele suurele plahvatusele, mis tekitas ka lööklaine, ka teine, nõrgem.

Liibanoni keemikute teatel kasutatakse ammooniumnitraati eelkõige väetisena, see on taimedele hea lämmastikuallikas. Seda ainet kasutatakse samuti kaevandustes lõhkematerjalina ning moslemiterroristid teevad sellest kodukootud pomme.

Ammooniumnitraat iseenesest ei plahvata, kuid on võimas oksüdeerija ja kiirendab teiste ainete põlemist. Kui ammoonumnitraat puutub põlevate materjalide või ainetega kokku, tekib segu, mis võib plahvatada.

Keemikud rõhutasid, et ammoonimnitraat niisama lihtsalt ei pane midagi plahvatama, vaid selleks peavad olema äärmuslikud tingimused ja kuumus.

Liibanoni keemikute sõnul näitas plahvatussuitsu verepunane värvus, et õhk segunes lämmastikoksiidiga. Nad lisasid, et ammoonumnitraadiga saab isegi tulekahju kustutada, kui aine ei puutu kokku näiteks õliga, mis muudab ammooniumnitraadi plahvatavaks.

Teiste riikide asjatundjate arvates puutus Beiruti sadamas laos olnud ammooniumnitraat õliga kokku ja selle tagajärjel tekkis võimas plahvatus.

Liibanoni tuletõrjujad kustutamas Beiruti sadamas kärgatanud plahvatusest tekkinud põlengut

FOTO: WAEL HAMZEH/EPA/Scanpix

Kuigi ammooniumnitraat peaks õhus kiiresti lagunema, võivad hõljuma jäänud mürgised aineosakesed hiljem probleeme põhjustada, näiteks muudavad vihma happeliseks.

Liibanoni ja rahvusvahelise meedia teatel oleks Beiruti sadamaalalt nagu sõda üle käinud.

Koroonaviiruse tõttu majanduskriisis Liibanoni võimud palusid teistelt riikidelt katastroofi likivideerimiseks abi.

Iisrael oli esimene riik, mis teatas oma abist Liibanonile. Iisraeli kaitseminister Benny Gantz ja välisminister Gabi Askhenazi teatasid, et Liibanonile antakse otsekohe meditsiini-, ravimi- ja hädaabi. Liibanoni abistamisest teatasid samuti USA, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Beiruti sadamas olnud hooned hävinesid, kuid plahvatus mõjutas kõike kilomeetrite ulatuses. Lähedal olnud majadel purunesid seinad, aknad ja uksed, samuti said kannatada autod. 

Maxar Technologies satelliidifoto Liibanoni Beiruti sadamast 31. juulil 2020 ehk mõni päev enne plahvatust

FOTO: 2019 Maxar Technologies/via REUTERS/Scanpix