N, 24.09.2020

PILDID JA VIDEO ⟩ Korea poolsaarel sajab 45. päeva järjest: Lõuna-Koreas on probleeme, Põhja-Korea olukord on teadmata

Korea poolsaarel on sadanud 45 päeva järjest. Pildil Lõuna-Korea jõgi, milles on veetase paduvihma tõttu kerkinud

FOTO: Ryu Seung-Il/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Korea poolsaarel on olnud 45 päeva järjest vihmasajud, mille tõttu on Lõuna-Koreas kehtestatud eriolukord, Põhja-Korea kohta andmed puuduvad.

Uudisteagentuuri Reuters teatel on paduvihmad tekitanud mudavoolusid, mis on maju enda alla matnud ja paljud hooned on saanud kannatada.

Meteoroloogide sõnul ei ole ilmamuutust oodata ja vihmad jätkuvad augusti lõpuni.

Korea poolsaarel on sadanud 45 päeva järjest. Pildil Lõuna-Korea pealinn Seoul

FOTO: Yonhap/EPA/Scanpix

Paduvihmade ajal on inimesi evakueeritud paikadesse, kus neil on ohutum.

Üks neist on 83-aastane Anseongis elav Kwon Cha-sook, kes sõnas ajutises majutuskohas reporteritrele, et mudavool lõhkus ta maja ja peaaegu midagi ei ole alles. «Kõik on läinud, muda purustas nii nõud kui teised esemed. Ainult lapselapse toas olnud televiisor jäi alles,» sõnas eakas naine.

Evakueeritud on majutatud ajutiselt spordisaali, koroonaviruse tõttu on igaüks oma telgis. Väljas liikudes tuleb kanda näomaski ja käsi desinfitseerida. Evakueeritute eest vastutajad desinfitseerivad spordisaali pidevalt, lastes ka õhku aineid, mis peaks koroonaviiruse hävitama.

Lõuna-Korea võimud arvavad, et pikaajaline halb ilm võib tekitada koroonaviirusega nakatumise tõusu.

Lõuna-Koreas on rahvaarvuga võrreldes üsna vähe koroonaviirusse nakatunuid. 52 miljoni elanikuga riigis on koroonaviiruse diagnoosi saanud 14 500 inimest ja surnud on 302 inimest, kes valdavalt olid eakad ja kuulusid risikrühma.

Paduvihmade ja mudavoolu tõttu on kodu kaotanud 1500 inimest, kuid kui halb ilm jätkub, siis võib see arva kasvada.

6. augusti andmetel on Lõuna-Koreas mudavoolude tõttu hukkunud 17 inimest ja 16 inimest on kadunud.

Pealinnast Seoulist kirdesse jäävas Chuncheonis otsitakse rohkem kui 800 politseiniku, seitsme helikopteri ja 69 paadi abil päästetöötajaid, kes jäid kolme paadi ümber minnes kadunuks.

Lõuna-Koreas Chuncheonis otsitakse kadunud päästetöötajaid

FOTO: Yonhap/EPA/Scanpix

Esimesena sattus hätta politseipaat, mis jäi kinni Bukha jõel oleva Uiami tammi juurde, kus on veekeerised. Kaks paati päästetöötajatega läksid hätta sattunutele appi, kuid kadusid samuti nagu politseipaat.

Kaks päästjat päästeti jõest, üks leiti surnuna ja viis on seni kadunud. Arvatakse, et need viis jõudsid tulva tõttu avatuna olnud tammiluugist allavoolu.

Katastroofialal käis ka Lõuna-Korea peaminister Chung Sye-kyun. Ta tahab kehtestada vihmade ja mudalaviini tõttu kõige rohkem kannatada saanud Gyeonggi ning Põhja- ja Lõuna-Chungcheongi maakond kuulutada katastroofipiirkonnaks. See võimaldaks anda aladele tulvaveega võitlemiseks ja inimeste aitamiseks lisaraha.

Korea poolsaarel on sadanud 45 päeva järjest vihma. Pildil Lõuna-Korea Gyeongsangi provints, kus paduvihm on jõetaset kergitanud

FOTO: Ryu Seung-Il/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Pealinnas Seoulis anti üleujutushoiatus, mille tõttu Hani jõe sillale ei tohi minna ning suleti jõe juures kulgevad teed.

Lõuna-Koreas arvatakse, et Põhja-Koreas on olukord samasugune, kuid kuna see kinnine riik ei avalikusta seal toimuvat, siis ei ole täpselt teada, milline on nende olukord.

Põhja-Korea riigimeedia on siiski vahendanud pilte vihma tõttu üle kallaste tõusnud jõgedest. KCTV näitas ka intervjuud põllumehe Cha Myong-do’ga, kes sõnas, et kui vihmad jätkuvad, on oht, et põllud jäävad vee alla, kaasa arvatud riisipõllud, kuigi need põllud on ka tavapäraselt vees.

Põhja-Koreas on lõhutud mägesid, et rajada uusi põlde, kuid kuna ei ole metsa, mis pinnast kinni hoiaks, siis on mudalaviinide oht suur.

Põhja-Koreas rajati 1994 – 1999 kestnud näljahäda ajal kümnete kilomeetrite kaupa uusi põlde, et rohkem vilja ja juurvilju kasvatada, kuid sellest hoolimata suri 3,5 miljonit põhjakorealast nälga.

Riigi praegune liider Kim Jong-un on andnud käsu metsa istutada, kuid kuna metsa kasvamine võtab aega, siis on seal ikka suur mudalaviini oht. Sealsed võimud ei ole avalikustanud, millist kahju paduvihm, üleujutus ja mudalaviinid on tekitanud.

ÜRO andmetel oli 2019. aastal Põhja-Korea saak üsna kasin ja sel aastal võib sama korduda. Põhja-Korea on saanud humanitaarabi, eelkõige Hiinast, kuid ikka on umbes 10 miljonit põhjakorealast kas alatoidetud või näljas.