Teadlased lahendasid koljumudeli abil renessansikunstniku Raffaeli mõistatuse

Itaalia Rooma Tor Vegata ülikooli teadlased tegid Raffaeli näokonstruktsiooni, võttes aluseks 1833. aastal leitud skeleti kolju põhjal loodud kipsmudeli, kirjutab msn.com.

Ajaloolaste arvates maeti Raffael Rooma Pantheoni, kuid luustik, mis 19. sajandil leiti, oli koos paljude teiste luustikega ja selle tõttu ei olnud kindel, kas ta on ikka sinna maetud.  

Tor Vegata ülikooli teadlased võrdlesid kolju- ja näorekonstruktsiooni Raffaeli portreedega – nii tema enda kui ka teiste kunstnike tehtutega – ja leidsid sarnasusi. Molekulaarbioloog Mattia Falconi sõnul said nad Raffaeli näo teha vaid 80 protsendi ulatuses, kuna neil oli aluseks kipsmudel. Nad ei teadnud täpselt, millised oli kunstniku kõrvad, kuid õnneks kandis Raffael pikki juukseid, mille alla kõrvad jäid, ja seega ei ole kõrvad eriti tähtsad.

Falconi lisas, et nad leidsid arhiividokumendid, mille kohaselt 1833. aastal väljakaevatud skelett on Raffaeli oma. Luustikku saab DNA abil edasi uurida, et teha kindlaks ta juuste ja silmade värv.

«3D näomudel kinnitas sarnasust ta portreemaalidel oleva näoga, eriti sarnased on silmad ja suu, kuid nina on ta portreedel näidanud kenamana, kui see oli,» selgitas Itaalia teadlane.

Falconi lisas, et Raffael kujutas end portreedel noorema ja kenamana, kui ta tegelikult oli, ning seepärast näib nende tehtud nägu mõnevõrra robustsem. 

Uurijate sõnul kinnitas nende uurimine, et Raffael maeti Rooma Pantheoni ning hoolimata teiste luude olemasolust sealses hauas, suudeti juba 19. sajandil teha tema skelett kindlaks. 

Raffael sündis 6. aprillil 1483 Itaalias Urbinos ja suri 6. aprillil 1520 Roomas, olles vaid 37-aastane.

Kunstniku surma põhjust ei ole seni kindlaks tehtud. On arvatud, ta tal oli suguhaigus süüfilis, kuid osade allikate andmetel sai talle saatuslikuks hoopis kopsupõletik, mille ta sai, kui sõitis talvel külma ilmaga kallimat vaatama.

Raffael oli kõrgrenessansi üks tuntumaid kunstnikke Michelangelo (1475 – 1564) ja Leonardo da Vinci (1452 – 1519) kõrval.

Hoolimata varajasest surmast jõudis Raffael teha üsna palju teoseid, millest suur osa on tänapäeval Vatikanis.