VIDEO ⟩ Rahvusvaheline kosmosejaam saab uue, 20 miljonit eurot maksva naiste WC
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
5. oktoober 2020, 13:17
/nginx/o/2020/10/05/13391934t1h8b2b.jpg)
Nii lapsi, kuid ka täiskasvanuid huvitab sageli, kuidas elatakse Rahvusvahelises kosmosejaamas (ISS) ning põhiküsimuseks on, et milline on astro- ja kosmonautide WC ja kuidas nad seda kasutavad.
ISSil on korralik WC, kuid nüüd muutub see veel paremaks, sest USA kosmoseagentuur NASA lasi ehitada ja lennutab ISSile uue WC, mille hind on 23 miljonit dollarit (20 miljonit eurot), teatab space.com.
Kuna ISSil on vaid mikrogravitatsioon, siis on loomulike vajaduste tegemine komplitseeritud.
Uut WCd saavad kasutada ka meesastronaudid, kuid eelkõige on see mõeldud naisastronautidele.
Uue WC põhimõte on sama, mis varasemal mudelil. Üsna väikese prill-lauaga pott on loodud nii, et midagi sealt välja ei lenda, isegi kui keha ka natuke kerkib. Potil on tugev äratõmme, mis hoiab ära ka halva lõhna tekkimise.
/nginx/o/2020/10/05/13391935t1h4c2c.jpg)
Urineerimiseks on eraldi toru, mis imeb vedeliku ära. Toru otsa pannakse seade, mis on vastavalt meeste ja naiste anatoomiale erinev.
«NASA uuris nii mees- kui naisastronautidelt, milline on nende jaoks mugav ja otstarbekas WC. Kui varem mõeldi eelkõige meestele, siis uus WC tehti ka naiste vajadusi arvesse võttes,» sõnas NASA WC-projekti juht Melissa McKinley. Ta lisas, et ISSil oleks WC katkminekust tingitud väljaheite koristamine väga keeruline ning selle tõttu on sealsed WCd võimalikult lekkekindlad.
Uus WC on alles katseeksemplar ja selle kasutamiskogemuse põhjal tahetakse luua Marsi pikkade lendude jaoks WCd.
WC ja muu ISSi jaoks vajalik kraam saadeti 1. oktoobril ISSi poole teele transpordiraketiga, mis peaks täna kohale jõudma.
ISSi WC-l on süsteem, mis puhastab uriini, eraldades vee.
«Tänase päeva kohv on ka homne kohv,» selgitas USA astronaut Jessica Meir.
Rahvusvaheline kosmosejaam (inglise keeles International Space Station, lühend ISS) on modulaarne orbitaaljaam Maa-lähedasel orbiidil.
Jaama esimesed moodulid viidi orbiidile 1998. aastal ning need koosnesid survestatud moodulitest, päikesepaneelidest ja teistest komponentidest. ISSi osad viidi orbiidile Venemaa kanderakettidega Proton ja Sojuz ning USA kosmosesüstikutega.
Jaama on sageli Maalt näha ka palja silmaga, selle orbiit on 330 - 435 kilomeetri kõrgusel.
ISSi keskmine kiirus on 27 743,8 kilomeetrit tunnis ja see teeb ööpäevas 15,54 tiiru ümber Maa.