Aasta Inglismaa surmaveoki tragöödiast: 39 ohvrit püüdsid pääseda vabadusse läbi katuse

Eelmise aasta 23. oktoobril Suurbritannias, Essexis aset leidnud tragöödiaga seotud kohtuistungid kestavad veel mõnda aega. Kokku on migrantide surmaga ja inimsmugeldamisega seotud süüdistusi saanud kümned inimesed Euroopas ja ka Aasias. Uurimine on aastaga toonud päevavalgele õõvastavaid detaile sellest, kuidas külmutusseadmega kaubikus olnud 31 meest ja kaheksa naist loodetud paradiisi asemel hoopis surnuks lämbudes oma lõpu leidsid. 

Surmaveoki roolis viimasena olnud 26-aastane Maurice Robinson tunnistas end süüdi kõigi 39 Vietnami kodaniku, sealhulgas kümne teismelise ja kahe 15-aastase poisi tapmises Old Bailey'se kohtus aprilli alguses alanud kohtuistungil.

Kohtus selgus toona ka, et Maurice Robinson oleks 39 vietnamlase pealt teeninud kokku peaaegu 60 000 naela.

Politseile ütlusi andes rääkis mees, kuidas maksjaks oleks olnud Ronan Hughes, kes oli talle ka varem Mandri-Euroopast saabunud migrantide edasiveo eest maksnud. Ühe inimese eest maksti Robinsonile 1500 naela. 

40-aastane Haulier Ronan Hughes tunnistas tänavu augustis Old Baileyse kohtus end süüdi tapmises ja vandenõus ebaseadusliku sisserände abistamisel.

Eamonn Harrison, kes astus augustis esimest korda kohtu ette eitas aga 39 inimese tapmist.

Samuti ei tunnistanud Harrison end toona süüdi ebaseadusliku sisserände abistamise vandenõus.

Hughesi, kelle vandenõu ebaseadusliku sisserändesüüdistuse abistamiseks ulatus 1. maist 2018 kuni 24. oktoobrini 2019, nimetatakse konkreetse inimeste smugeldamise võtmeisikuks. 

Tänavu märtsis selgus ka lõplik surmapõhjus. Kõik ohvrid surid asfüksiasse ja hüpertermiasse.

Päästeteenistus avastas vietnamlaste surnukehad vahetult pärast seda, kui haagis jäeti möödunud aasta 23. oktoobril Essexis Graysis asuvasse tööstusparki. Essexi politsei kutsuti Waterglade'i tööstusparki kell 01.38 kohaliku aja järgi. Kõnes teatati, et leiti 39 kõntaktivõimetut inimest.

Oktoobris algas Suurbritannias Old Baileyse kohtumajas kohus nelja smugeldamises ja migrantide surmas süüdistuse saanud mehe üle. 

Kohtu all on ka Essexi osariigi Basildonist pärit 43-aastane Gheorge Nica ja Põhja-Iirimaal Co Downis Mayobridge'ist pärit 23-aastane Eamonn Harrison, kes mõlemad eitavad tapmistes osalemist. 

Harrison, 24-aastane Christopher Kennedy ja 37-aastane Valentin Calota eitavad ka osalemist laiemas inimeste salakaubaveo operatsioonis, milles osalemist Nica tunnistas.

9. oktoobril Suurbritannias toimunud kohtuistungil avaldati uurimismaterjali selle kohta, kuidas 39 veoauto haagises surnud inimest üritas hapniku otsa saades läbi katuse välja murda, vahendas BBC.

15–44-aastased Vietnami kodanikud lämbusid, kui nad transporditi eelmise aasta 23. oktoobril Belgias asuvast Zeebruggest Inglismaale Purfleeti.

Mõned ohvritest salvestasid oma peredele ka hüvastijätusõnumeid.

25-aastane Nguyen Tho Tuan salvestas oma naisele ja lastele sõnumi: «Vabandust. Ma ei saa teie eest hoolitseda. Vabandust. Vabandust. Ma ei saa hingata. Ma tahan oma pere juurde tagasi tulla. Olgu teil ilus elu.»

«Tegelikult on meil mõned otsesed tõendid selle kohta, mida ohvrid läbi elasid, mille me saime nende mobiiltelefone uurides,» rääkis prokurör. 

Üks ohver, 28-aastane Pham Thi Ngoc Oanh, oli kirjutanud tekstisõnumi, mida kunagi ei saadetud, öeldes: «Võib-olla sureme konteinerisse, kallis, ma ei saa enam hingata.».

Kuna konteineris ei olnud mobiililevi, ei saanud nad abi kutsuda ega välismaailma oma hädast teavitada. 

«Kuid loomulikult püüdsid nad seda meeleheitlikult,» ütles Jones.

Uurijate sõnul olid migrandid kaubikust pääsemiseks kasutanud ka üht metallist kaigast, millega nad olid proovinud kaubikust välja pääseda. 

Talumatu õudus

Uurijate sõnul pidid 39 veokisse lukustatud ohvrit 12 tunni jooksul taluma 38 kraadist kuumust.

Kohtuekspertiisi arvutuste kohaselt muutus õhk haagises kõiki tingimusi arvestades mürgiseks üheksa tunniga. 

«Te olete ilmselt kõik mõelnud sellele, miks läks see reis nii kohutavalt valesti, kui samas on hulga migrante jõudnud sihtpunkti elusana. Lihtne järeldus on see, et kurjategijad muutusid lihtsalt liiga ahneks. Ühe inimese pealt teenisid nad 10 000 naela,» rääkis prokurör Bill Emlyn Jones kohtus teda kuulanud vandemeestele. 

Kurjategijad olid lihtsalt ühte kaubikusse pannud kokku liiga palju inimesi. 

Plaan B

Vandekohtunikele toodi näiteid eelmise aasta 11. ja 18. oktoobril toimunud identsetest reisidest, kus toodi üle väiksem arv inimesi.

Prokurör Jones rääkis kohtule, kuidas tunnistajad teatasid  11. oktoobril, et Essexi sadama lähedal asuvast veoautohaagisest väljus 15–20 inimest, kes kõik jooksid tumedate autode poole, mis kiirustasid seepeale koos põgenikega minema.

Selle haagise jättis Zeebrugge'is maha autojuht Eamonn Harrison ja Purfleetis võttis haagise vastu Christopher Kennedy.

Prokuröri sõnul võisid kurjategijad olla topeltarvu inimeste Inglismaale smugeldamise surve all seoses 14. oktoobril Prantsusmaal aset leidnud vahejuhtumiga, kus võimud eemaldasid 20 migranti Christopher Kennedy juhitud veokist.

Nimelt peatati 14. oktoobril Kennedy Prantsusmaal Coquelles'is, kus ta oli Eurotunneli kaudu teel Folkestone'i.

Tema veoauto otsiti läbi ja võimud avastasid lastiks olnud vietnamlased, kes viidi minema. 

«Vähemalt kaks Vietnami kodanikku, kes sel õhtul veoautost välja toodi, sattusid 22. oktoobril Harrisoni veoautosse ja nad tuvastati hiljem ohvrite hulgast,» selgitas prokurör kohtus. 

«Neile konkreetsetele ohvritele olid organiseeritud kuritegeliku võrgustiku liikmed taganud teenused, et viia nad Suurbritanniasse, kuna neile olid ohvrid selle eest maksnud 10 000 naena nägu. Ilmselgelt vajasid nad varuplaani, et proovida uuesti. See tähendas, et smugeldajad pidid korraldama asendusreisi, mis hõlmas samu autojuhte, veokeid ja meeskonda,» selgitas prokurör kohtus. 

Terav hais

Prokurör tõi 7. oktoobril kohtus vandemeeste ees avakõneledes näite ka sellest, mis juhtub, kui täita üks õhukindel ruum hulga inimestega. 

«Kui te jätate nad sinna tundideks ja tundideks ilma, et neil oleks võimalus põgeneda või võtta ühendust välsimaailmaga on see ohtlik,» selgitas prokurör.

Christopher Harrison sõidutas põgenikud Belgiasse Zeebrugge'i, kus konteiner laaditi Ühendkuningriiki suunduvale kaubalaevale.

Teine veoautojuht Maurice Robinson võttis Essexis asuvast Purfleeti sadamast haagise peale, kui see saabus vahetult pärast 23. oktoobri südaööd.

Prokuröri sõnul oli selleks ajaks möödas umbes 12 tundi sellest, kui suletud ruumi oli lastud värsket õhku. 

Sadamatöötaja, kelle ülesandeks oli saatjata haagise laevalt maha toomine märkas haagisest tulevat teravat jäätmetega sarnast lõhna.

Haagisest surnukehad avastanud Robinsonile oli ülemus saatnud teade, et ta annaks seal olevatele inimestele kiiresti värsket õhku kuid ei laseks neid haagisest välja.

See oli ka põhjus, miks Robinson suundus pärast lasti kättesaamist Essexis Grays asuvasse Waterglade'i tööstusparki.

«See, mille ta leidis, peab teda endiselt kummitama,» ütles Jones. 

«39 lastiks olnud inimese jaoks oli veokist saanud nende haud. Kuna külmutusseadet ei olnud reisi ajal sisse lüsitatud, tähendas see, et temperatuur haagise sees tõusis 38,5 kraadini,» selgitas prokurör. 

13 naela VIP-teenuse eest

Tunnistaja X nime all kohtus ütlusi andnud Vietnami päritolu mees rääkis, kuidas temal õnnestus enne 23. oktoobri traagilist kanaliületust eluga Suurbritanniasse jõuda. 

Mees rääkis kohtus, et saabus Essexisse nädalaid varem koos 14 teise Vietnami migrandiga, kellega ta Pariisi lähedal oli kohtunud.

Prokuröride sõnul korraldasid ka selle smugeldamisoperatsioon samad inimesed.

Tunnistaja X ütles kohtus, et soovijatele pakuti kahte tüüpi salakaubaveoteenust: üks, kus veoautojuht ei olnud inimese veost teadlik, ja VIP teenus, kus veoautojuht teab, et lastiks on inimesed. 

Tunnistaja sõnul viidi ta Pariisi lähedal asuvast korterist 90-minutilise taksosõidu kaugusel asuvale põllule, kus ta pidi koos 14 teise inimesega peidus olla ja oodata. Lõpuks saabus inglise keet rääkinud veoautojuht, kes juhatas grupi treilerisse.

Liiguta kiiresti

Kui juht koputas haagise küljele, pidid nad püsti tõusma ja haagise keskel koos seisma ning püsima vaikselt.

Enne sadamasse saabumist peatus juht, et anda neile vett ja juhiseid, mida teha, kui neil on vaja tualetti minna. 

Merereis Suurbritanniasse võttis aega umbes kaheksa tundi.

Kui Suurbritannias uksed lõpuks avati, aitasid tunnistaja sõnul mõned Euroopa aktsentidega inimesed nad välja ja käskisid kiiresti mustadesse autodesse liikuda.

Seejärel hoiti meest kellegi Phongi-nimelise inimese korteris, kuni tema perekond oli Vietnami kontole maksnud 13 000 naela. Seda siis VIP-teenuse eest.

Tunnistaja sõnul sai ta ületamise kohta teavet sõbralt, kes käskis tal Phongiga ühendust võtta sõnumirakenduse Viber kaudu.

Vandekohtunikele öeldi, et tunnistaja mobiiltelefoni uurimine viis selle 10. oktoobril Pariisi ja järgmisel päeval Kagu-Londonisse.

Tunnistaja X sõrmejäljed tuvastati sama kaubiku sisemusest, kus hukkusid 39 vietnamlast. Kaubikust leiti veel Maurice Robinsoni näpujäljed ning Eviani pudelil, mis sisaldas uriini, muffinivorm ja kaks kandekotti.

Kohus nelja järgmise süüdistatava üle jätkub veel umbes viis nädalat.