Saareriigi Vanuatu tervishoiujuht selgitas, kuidas neil on õnnestunud koroonavabaks jääda

Inna-Katrin Hein
Copy
Vanuatu Iririki saar
Vanuatu Iririki saar Foto: HO/Reuters/Scanpix

Vaikses ookeanis asuvas Vanuatu saareriigis ei ole seni keegi saanud koroonaviiruse nakkust ega surnud viirushaiguse Covid-19 tagajärjel.

Samas tekitas koroonakriis põhiliselt turismist sissetulekut saavale 300 000 elanikuga Vanuatule suuri majandusprobleeme, teatab is.fi.

Maailmas on kokku 14 väikeriiki, kuhu koroona jõudnud ei ole ja need kõik asuvad Vaikses ookeanis.

Vanuatu tervishoiuameti juht Len Tarivonda selgitas, miks neil ei ole ühtegi koroonaviirusega nakatunut ja kuidas nad selle saavutasid.

Juhi sõnul mängib haigusest pääsemisel suurt rolli see, et Vanuatu koosneb saartest ja asub teistest riikidest kaugel.

«Oleme saareriik ja meil on lennuühendused vaid Fidži, Uus-Meremaa, Austraalia, Uus-Kaledoonia ja Saalomoni saartega. Seega ei ole kontakte palju ja me oleme suhteliselt eraldatud,» selgitas tervishoiuekspert.

Lisaks tõstis ta esile Vanuatu juhtide kiiret reageeringut koroonapandeemiale. Vanuatus kehtestati eriolukord 26. märtsil ja riik suleti. Sealt ei väljunud ega sinna ei saabunud enam lende.

«Suurt rolli mängis asjaolu, et valitsus otsustas piiri sulgeda ning kedagi ei lubatud välja ega sisse,» jätkas Tarivonda.

Vanuatus kehtestatud koroonapiirangud puudutasid eelkõige reisimist. Kui koroonapandeemia selle aasta märtsis algas, kehtestati ka Vanuatus kogunemiskeeld ja koolid suleti. Need piirangud olid jõus aprilli lõpuni.

«Inimeste liikumist ja vabadust piirati, kuid kui saime aru, et ühe kuuga ühtegi nakatunut ei ole, tühistasime piirangud,» teatas ekspert.

Vanuatu hakkas järk-järgult piiri avama. Tarivonda sõnul hakkasid nad mais tooma tšarterlendudega koju oma kodanikke, kes olid teistes riikides lõksus. Nüüdseks on ära toodud üle 3000 inimese, kuid koju toomine jätkub seni. Suur osa naasnutest saabus Austraaliast ja Uus-Meremaalt, kus nad kas õppisid või töötasid.

«On tõenäoline, et nüüd võime leida nakatunu. Samas kõik tulijad peavad olema 14 päeva karantiinis ning neile tehakse sel ajal kaks koroonatesti. Meil on seni vedanud, et ei ole ühtegi nakatunut, kuid ei ole teada, kui kaua õnn kestab,» nentis vanuatulane.

Vanuatu koosneb 83 saarest, mis on jagatud 6 piirkonnaks. Igas piirkonnas on üks haigla, kuid haiglate võimalused on piiratud. Tarivonda arvates võib Vanuatu tervishoiusüsteem kokku kukkuda, kui seal peaks tekkima massiline koroonaviirusega nakatumine.

«Meie tervishoiusüsteem ei pea suurele nakatumisele vastu. Teame, mida Covid-19 viirushaigus on teinud rikkas riigis nagu USA. Me ei tea, mis saab, kui meil nakatumisi oleks palju. Meie eesmärgiks on jääda koroonavabaks,» sõnas ekspert.

Kuigi koroonaviirus ei ole veel Vanuatule jõudnud, on haiguspuhang siiski mõjutanud selle riigi majandust. Tarivonda sõnul moodustab turism 45 protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust ja kuna turiste seni riiki ei tule, sest on koroona teine laine, siis on vanuatulased raskustes.

«Meie jaoks on põhiküsimus, kuidas avada Vanuatu millalgi nii kohalikele kui ka turistidele turvaliselt. Üks võimalus on lubada riiki nende riikide kodanikke, kus koroonaviirusega nakatunuid on vähe või ei ole üldse,» sõnas terviseameti juht.

Tarivonda sõnul on kohalikud koroona pärast mures ja on palju neid vanuatulasi, kes hoolimata raskest majanduslikust olukorrast ei soovi Vanuatu piiride avamist. Nende arvates tuleks seda teha alles pärast pandeemia lõppu.

Vanuatu on saareriik Vaikses ookeanis Melaneesias. Piirneb põhjas Saalomoni saarte, idas Fidži, lõunas Uus-Kaledoonia, edelas Austraalia ja läänes Paapua Uus-Guinea merealaga. 

Kuni iseseisvumiseni 1980. aastal oli saarestik Suurbritannia ja Prantsusmaa ühine haldusala. 

Vanuatu saarestik on põhja–lõunasuunaline ja umbes 1300 kilomeetrit pikk. Riik koosneb 83 saarest, millest 65 on asustatud. 14 saare pindala on üle 100 ruutkilomeetri. Suuremad saared on Espiritu Santo, Malakula, Efate, Erromango, Ambrym, Tanna, Pentecost, Epi, Aoba, Vanua Lava, Gaua, Maewo, Malo ja Aneityum.

Kõige suuremad linnad on Efafel asuv pealinn Port Vila ja Espiritu Santol asuv Luganville.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles