USA presidendivalimised on perekondi tülli ajanud: sa ei ole enam minu ema (1)

Ameeriklased on valimiste tõttu juba ammu kahes leeris ning on palju perekondi, kus osa pereliikmeid hääletab Trumpi ja osa Bideni poolt ning sellest on tekkinud tülisid, milles vend ei tunne venda ja lapsed on emale-isale selja keeranud, teatavad reuters.com ja msn.com.

Septembris tegi Pew poliitiliste uuringute keskus ameeriklaste seas küsitluse, mis näitas, et ligi 80 protsendil vabariiklase Donald Trumpi ja demokraat Joe Bideni poolt hääletajatest on sõpru, kes hääletavad vastaskandidaadi poolt.

Selle aasta jaanuaris tehtud küsitluse kohaselt oli 89 protsenti vabariiklastest Trumpi presidenditööga rahul, demokraatidest oli rahulolijaid vaid seitse protsenti.

Kui demokraat Barack Obama ametiaeg presidendina hakkas 2017 jaanuaris lõppema, siis tehti küsitlus, mis näitas, et tema tööga oli rahul 88 protsenti demokraatidest ja 15 protsenti vabariiklastest.

Täna, 3. novembril on USAs nii presidendi kui kongressi valimised ning enamik ameeriklasi loodab, et elu USAs muutub paremaks, majandus on tugevam ja ühiskonda kahjustavaid poliitvõitlusi on vähem.

Kogu täiskavanuelu end demokraadiks pidanud Maya Gomez sõnas USA meediale, et ta 21-aastane poeg lõpetas temaga viis kuud tagasi suhtlemise. Põhjus selles, et Gomez teatas pojale, et selle aasta presidendivalimistel hääletab ta vabariiklase Donald Trumpi poolt, kuna Trump on tema silmis tugevam kandidaat.

«Mu poeg vaatas mulle pikalt otsa ja ütles siis, et ma ei ole enam ta ema, kuna ma hääletan Trumpi poolt,» selgitas Milwaukees elav naine.

Gomez ei ole kindel, kas tema ja ta poja suhe paraneks, kui Trump valimised kaotaks.

«Me oleme riius, sest nii minu poja kui paljude teiste silmis on Donald Trump koletis ja mul on kahju, et nad nii mõtlevad. Minu sõprade ja tuttavate seas on neid, kes lõpetasid minuga päeva pealt suhtlemise, kui said teada, et hääletan Trumpi poolt,» jätkas ameeriklanna.

Lisaks Gomezele on veel palju ameeriklasi, kes on samasuguses olukorras. Enamik neist arvab, et nende suhted pereliikmete, sõprade ja naabritega on nende poliitiliste vaadete või mõne poliitiku eelistamise tõttu jäädavalt katkenud.

«Uut presidenti on lihtne valida, kuid inimsuhteid ei ole nii kerge parandada,» sõnas Michigani psühhoterapeut Jaime Saal, kelle sõnul pöördus tema poole enne valimisi abi saamiseks palju inimesi, kelle inimsuhted olid järsku puntras ja katkenud.

Üks neid, kellel presidendivalimiste tõttu abikaasaga probleem tekkis, on 77-aastane Gayle McCormick. Ta kolis nende ühisest kodust teise kohta, kuna ta 81-aastane mees ei kiitnud enam ta poliitilisi vaateid heaks.

Nendevaheline probleem tekkis juba 2016. aasta USA presidendivalimiste ajal, mil McCormick andis oma hääle demokraat Hillary Clintonile ja ta abikaasa hääletas aga vabariiklase Donald Trumpi poolt.

McCormicki sõnul on talle keeranud selja ka ta kaks täiskavanud last, kuna ta toetab demokraate. On veel sugulasi ja sõpru, kes temaga enam ei suhtle, sest nende arvates on vabariiklased ainuõiged, keda valida.

Ka McCormick arvab, et tema, ta pereliikmete ja sõprade suhted ei saa taastuda, kuna nende poliitilised seisukohad ja maailmavaade on kaardinaalselt erinevad.

Sama probleem on ka demokraadist Rosanna Guadangol, kes neli aastat tagasi ei nõustunud hääletama Donald Trumpi poolt nagu hääletasid kõik ta pereliikmed. Teised suhtlevad temaga, kuid mitte ta vend, kes 2016 talle jäädavalt selja keeras.

Kui nende ema 2018 suri, siis vend ei teatanud sellest õele. Kolm päeva hiljem sai ta sugulaselt saadud e-kirjas juhuslikult teada, et ema on surnud.

«Mind tõugati ema surmast hoolimata perest välja ja see on minu jaoks seni raske,» teatas ameeriklanna.

Guadango loodab, et kunagi ta pereliikmed muutuvad tema suhtes leebemaks ja ta saab taas nendega, kaasa arvatud vennaga suhelda. Naise kinnitusel armastab ta oma venda seni ega soovi talle halba.

USA perekondade vaatekonfliktid kajastavad tegelikult USA suurt demokraatide ja vabariiklaste vahelist lõhet, mis on Trumpi ametiajal suuremaks muutunud.

Neli aastat tagasi oli 61 protsendil demokraatidel vabariiklastest negatiivne kuvand. See näitaja on sellest ajast tõusnud 79 protsendini. Samamoodi umbusaldavad vabariiklased demokraate, kui varem oli selliseid vabariiklasi 69 protsenti, siis nüüd on 83 protsenti.

USA meedia kirjutas septembris, et USAs on poliitiline vägivald ja lõhestumine kasvanud.

Ameeriklastest hääletajate sõnul on USAs viimasel ajal palju rassiprobleeme ja poliitiliste vaadete erinevusi, mille tõttu võivad ees olla rasked ajad.

Aastaid vabariiklasi hääletanud Bonnie Coughlin andis neli aastat tagasi hääle sõltumatule kandidaadile, sel aastal aga hääletab demokraat Joe Bidenit.

«Inimeste poliitiliste seisukohtade ja arusaamade lõhe on aina suurenenud. Kui Joe Biden ka võidab, ei kao erimeelsused kuhugi,» on Coughlini seisukoht.

Donald Trumpi ja Joe Bideni valimisõitlus on tasavägine. Washingtoni aja järgi kell 3.30 on Trumpil 213 valijamehe hääled ja Bidenil 220 valijamehe hääled.