Mis saab USA pikast traditsioonist? Enne tulevase presidendi võidukõnet on veel üks tähtis kõne

Inna-Katrin Hein
Copy
USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden 27. oktoobril  2020 Georgias Atlantas. Ta käes on näha nutitelefoni
USA demokraatide presidendikandidaat Joe Biden 27. oktoobril 2020 Georgias Atlantas. Ta käes on näha nutitelefoni Foto: Drew Angerer/AFP/scanpix

Ameerika Ühendriikides, aga ka terves maailmas oodatakse USA presidendivalimiste tulemusi ning kaotaja peab traditsiooni kohaselt pidama kõne ja kaotust tunnistama.

Vabariiklase Donald Trumpi ja demokraat Joe Bideni vaheline valimisvõitlus on pingeline ja tasavägine. Alates 3. novembrist on loetud hääli, kuid kumbki ei ole saanud veel kokku 270 valijamehe häält, mis kindlustaks võidu.

Kui meedia teatab, et üks kandidaatidest on ületanud 270 maagilise piiri, siis peaks kaotanu haarama telefoni järele. Traditsiooni kohaselt peab kaotaja helistama võitjale ja teda õnnitlema ning alles siis saab võitja pidada oma võidukõne.

Kaotuse tunnistamine, kas siis varem telegrammi, nüüdisajal e-kirja ja telefoni teel, raadio- või telekõnes on USA presidendivalimiste pikaajaline traditsioon, mis ei ole kadunud ka 20. ja 21. sajandil.

Kaotuse tunnistamine ja võitja õnnitlemine sai alguse 1896. aastal, kui kaotajaks oli demokraatide kandidaat William Jennings Bryan. Ta sai teada, et kaotas ja saatis õnnitlustelegrammi võitjale, vabariiklasi esindanud William McKinleyle.

USA president William McKinley 1900. aasta fotol
USA president William McKinley 1900. aasta fotol Foto: Stocktrek Images/Scanpix

«Mulle teatati, et sa võitsid ja ma õnnitlen sind selle puhul. Ameeriklased teavad, et sa võitsid, nende tahe ja soov on seadus,» kirjutas kaotaja telegrammis.

Alates sellest on USA presidendivalimistel kaotus- ja võidurituaal. Kaotaja peab esimesena endast teada andma ja kõne pidama, milles ta tänab oma toetajaid ja tunnistab teise osapoole võitu.

Võitja omakorda alustab oma võidukõnet vastapoole tänamisega.

Tegemist on siiski traditsiooni, mitte seadusega reguleerituga.

USA meedia arvamuse kohaselt on demokraat Joe Biden kaotuse korral valmis seda tunnistama, vabariiklase Donald Trumpi puhul nii kindel olla ei saa.

USA president ja vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump 23. oktoobril 2020 Ovaalkabinetis lauatelefoniga rääkimas
USA president ja vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump 23. oktoobril 2020 Ovaalkabinetis lauatelefoniga rääkimas Foto: WIN MCNAMEE/AFP/SCANPIX

Biden rääkis kaotusest ja sellega kaasneda võivast ka enne valimisi toimunud väitlustel. Trump samas ei ole poliitik, kes oma kaotust tunnistaks ja ta teatas, et vaidlustab kohtus valimistulemused. Donald Trumpi varasemad väljaütlemised on tekitanud kahtlusi, kas ta peab valimiste traditsioonist kinni. Kui kanal Fox News temalt selle kohta küsis, siis oli ta vastus, et ta ei tea.

Kui teatatakse, et demokraat Joe Biden sai 270 valijamehe hääle, siis peaks keegi Trumpi lähikonnast või Vabariiklikust parteist tegema kõne Bidenile, kui Trump seda ise ei tee.

Arvatakse, et tekib probleeme, kui võitja on oma võidukõne pidanud, kuid kaotaja ei taha alla anda ja ametist lahkuda. 

USAs on ka poliitikuid, kes on kindlad, et kaotuse korral helistab Trump Bidenile. Nii arvab näiteks vabariiklasest poliitik Rick Santorum, kelle sõnul armastab Trump USAd piisavalt, et seda teha. Santorumi sõnul peaks Trump mäletama, mis juhtus neli aastat tagasi, kui ta sai kaotajast demokraadilt Hillary Clintonilt õnnitluskõne. Kui Trump esines võidukõnega, mainis ta kohe alguses Clintonilt saadud õnnitlust.

1992. aasta valimistel võitis demokraat Bill Clinton vabariiklast George H W Bushi. Kui asi oli selge, toimis Bush vastavalt traditsioonile: helistas Clintonile, soovis talle võidu puhul õnne ja lubas sujuvat võimu üleminekut. Bush mainis Clintonit oma kaotuskõnes.

Bill Clinton 1992. aastal
Bill Clinton 1992. aastal Foto: akg-images/Scanpix

USA presideendivalimistel on ka juhtunud, et kaotust tunnistati liiga varmalt. Nii oli 2000. aastal demokraadi Al Gore’i ja vabariiklase George W Bushi vahelisel konkureerimisel.

Demokraatide kandidaat Al Gore ja vabariiklaste kandidaat George W Bush 2000. aasta presidendivalimistel
Demokraatide kandidaat Al Gore ja vabariiklaste kandidaat George W Bush 2000. aasta presidendivalimistel Foto: JOHN MOTTERN/AFP/Scanpix

Gore tunnistas kaotust, kuid siis võttis sõnad tagasi, kuna häälte lugemine kestis.

Florida hääli loeti kuni detsembrini, selle lõpetas alles kõrgem kohus. Gore pidi pärast seda saatma Bushile võidu puhul uue õnnitluse.

Nüüdsetel valimistel on demokraat Joe Biden saanud 254 valijamehe hääle ja vabariiklane Donald Trump 214 valijamehe hääle. Võiduks on vaja 270 valijamehe häält.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles