Vandenõuteooria: Bill Gates on kurikael, kes kasutab koroonakriisi inimeste kiibistamiseks

Ühe populaarsema teooria kohaselt pannakse inimestele koroonavaktsiini süstides jälgimiskiip.

Selle taga on maailma rikkuselt teine mees Bill Gates, kes rahastab vaktsiinikatsetusi ja kuulub maailma salaja valitsevasse ladvikusse.

«Koroonpandeemia tekitati, et enamikule maailma inimestest saaks panna nende elu ja tegevust jälgiva seadme,» kirjutatakse sotsiaalmeedias.

Väidetavalt sai see vandenõuteooria alguse sellest, et Bill Gatesi on oma fondi kaudu andnud heldekäeliselt raha koroonaviiruse uuringuteks ja vaktsiini loomiseks.

Gatesi kohta hakkasid jutud levima juba kevadel koroonaviiruse esimese laine ajal.

Vandenõuteooria tõestamiseks puudub tõendusmaterjal, kuid sellest hoolimata on praeguse pandeemia ajal üsna palju inimesi, kes usuvad, et Gates on «maailma halli kardinalina valitsev kurikael, kes tahab mikrokiipide abil kõiki inimesi kontrollida».

Eriti palju on ameeriklasi, kes seda usuvad.

USAs novembri alguses tehtud küsitluse kohaselt usub 44 protsenti vabariiklastest ja 19 protsenti demokraatidest, et koroonaviiruse varjus toimub midagi halba, mis inimeste elu negatiivselt mõjutama hakkab.

USA presidendi Donald Trumpi poliitikat toetava lehekülje Newsmax Valge Maja korrespondent Emerald Robinson soovitas oma 264 000 Twitteri jälgijal olla ettevaatlik ja mitte lasta endale süstida USA ravimifirma Pfizer ja Saksa biotehnoloogiafirma BioNTech loodavat koroonavaktsiini.

«See vaktsiin muudab jäädavalt DNAd,» kirjutas Robinson.

Internetis on veel kirjutisi, mille kohaselt uus vaktsiin mõjutab inimese geneetikat.

Bbc.com teatel ei taipa paanikat tekitavate kirjutiste taga olevad inimesed geneetikast mitte midagi.

Pfizeri ja BioNtechi vaktsiin sisaldab koroonaviiruse geneetilist materjali RNAd ehk ribonukleiinhapet.

RNA on üheahelaline polünukleotiidide jada, mis on omavahel seotud fosfodiestersidemetega. Rakulised organismid kasutavad geneetilise informatsiooni vahendajana informatsiooni-RNA-d (mRNA ehk messenger-RNA), samas on viirustel geneetiline informatsioon kodeeritud RNA kujul.

«RNAd sisaldav vaktsiin ei muuda inimese DNAd mitte mingil viisil. Mis puudutab Pfizeri ja BioNTechi uut koroonavaktsiini, siis see õpetab inimese organimi tootma vastuainet, kuid isegi teoorias ei saa muuta inimese geene,» selgitas Briti Oxfordi ülikooli geenietadlane Jeffrey Almond.

Veel ühe teooria kohaselt tekitab koroonavaktsiin kõrvalmõjusid, mis võtavad tervise.

Valge Maja korrespondent Emerald Robinson kirjutas Twitteris, et 75 protsendil katsevaktsiini saanud vabatahtlikel tekkisid kõrvalmõjud, mis kahjustasid nende tervist jäädavalt.

Katsevaktsiiniprogrammidega seotud meditsiiniteadlaste sõnul ei ole kõrvalmõjusid täheldatud.

«Nagu kõik vaktsiinid, võib ka uus koroonavaktsiin tekitada kõrvalmõjusid, kuid seni ei ole seda täheldatud. Vaktsiini süstimiskoht võib paiste minna, võib tekkida palavik, pea-, lihas- ja liigesvalu,» teatas Londoni Kings College farmakoloog Penny Ward.

Tema sõnul on katsetamisjärgus ravimitel alati kõrvalmõjusid, kuid need ei kesta tavaliselt üle paari päeva.

Kui koroonavaktsiini hakatakse tootma ja inimesi hakatakse massiliselt vaktsineerima, ei pruugi vandenõuteooriad kaduda, vaid võib tekkida uusi teooriaid.